/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/22/3371335t1h7965.jpg)
Elektrivõrguoperaatori Elering teatel säilis Eesti elektrienergia varustuskindlus ka olukorras kus Eesti-Soome merealused elektrikaablid Estlink 1 ja Estlink 2 olid töökorrast väljas.
Elering: Eesti varustuskindlus säilis ka Estlinkide välja lülitudes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«10. septembril ja veel neljal järgneval päeval, kui mõlemad ühendused Soomega olid tööst väljas, ei sattunud elektri varustuskindlus kordagi küsimärgi alla. 10. septembril käivitas Elering üheks päevaks avariireservelektrijaamad, et asendada EstLink 1, mille olemasoluga elektriturg oli arvestanud. Järgneval neljal päeval toimis elektrisüsteem edukalt ka ilma töötavate avariireservideta Eestis,» ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster pressiteate vahendusel.
«Teisiti öeldes käivitasime 10. septembril avariireservid, et tagada elektrituru toimimine nagu turukorraldus ette näeb. Oleme avariireservjaamu mitmel korral käivitanud, sealhulgas naaberriikide süsteemioperaatorite palvel. Avariireservelektrijaamu käivitatakse ka siis, kui otsest ohtu elektrivarustuse katkemiseks pole,» lisas ta.
Elektri tootmine Eestis ületas 10. septembril märgatavalt siinset tarbimist, seda ka ilma avariijaamu arvestamata. Eestil on piisavad ühendused teiste naaberriikidega, Venamaa ja Lätiga, ning vastavad lepingud naabritega, et tagada varustuskindlus. Seega pole Kiisal asuvad Eleringi avariireservelektrijaamad kindlasti ainsad varustuskindluse tagajad, sõnas Köster.
«Oleme aastaid saanud hakkama ilma oma avariireservelektrijaamadeta. Kiisal valminud jaamad lihtsalt suurendavad kindlustunnet ja on tarbija jaoks odavam lahendus võrreldes varasemaga, kui ostsime reservi Lätist. Lisaks pean märkima, et avariireservelektrijaamu saab kasutada nii gaasi kui diislikütusega. Seega ei sõltu Eleringi avariireservelektrijaamade kasutamine otseselt gaasi olemasolust,» rääkis Köster.
Estlink 1 lülitus välja 10. septembri hommikul rikke tõttu Harku konverterjaama jahutussüsteemis. Estlink 2 lülitus välja päev varem ja selle töö taastati 14. septembriks. Rikke põhjuseks oli maamaakaabli tagasivooluahela jätkumuhvi niiskuskindlus.