/nginx/o/2013/12/12/2684584t1h1e1e.jpg)
Täna riigikogus pangateenuse kättesaadavuse teemal esinenud Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et hädaolukorra seadus pole mõeldud lahendama regionaalpoliitilisi küsimusi nagu igapäevane ligipääs pangateenusele.
Hansson: hädaolukorra seadus ei lahenda igapäevamuret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hansson pidi täna riigikogus vastama SDE saadikute arupärimisele, miks ei ole Eesti Pank hädaolukorra seaduse põhjal kehtestanud tehniliste nõuete kõrval sularaha- ja makseteenuste osutamise minimaalseid nõudeid ning milliseid lahendusi on arutatud ühtlase nende teenuste kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti.
Hanssoni sõnul mõistab ta inimeste muret pangateenuste üle-Eestilise kättesaadavuse pärast. «Eesti Pank ei eelista ühte makseviisi teisele. Sularaha on ametlik makseviis ja seetõttu peaks Eesti Panga hinnangul olema kättesaadav paindlike lahendustena igal pool Eestis. Eesti Panga presidendina soovin kinnitada, et sularaha ei kao kuskile. Mulle isiklikult meeldib sularaha kasutada ja olen uhke Eesti eurosularaha kvaliteedi üle,» ütles ta.
«Eesti Panga hinnangul ei ole pangateenuste üle-Eestiline kättesaadavus teema, mida tuleks lahendada hädaolukorra seaduse kaudu,» märkis panga president, «kuid see ei tähenda, et sellele murele ei peaks tähelepanu pöörama.»
Eesti Panga määrus nõuab, et neli suuremat panka Eestis taastaksid sularaha- ja makseteenused hädaolukorras 12 tunniga 70 protsendi ulatuses tavapärasest teenuse mahust. «Kuidas pangad teenuse taastavad, on nende otsustada, aga nad peavad teenuse taastamise kava kirjeldama Eesti Pangale, kes omakorda edastab selle info siseministeeriumile,» ütles Hansson.
«Minu arusaamise järgi on hädaolukorra seaduse mõte tagada elutähtsate teenuste taastamine hädaolukorras. Hädaolukorra seadus pole mõeldud lahendama seda, kui igapäevaselt pole inimestel ligipääsu mõnele tähtsale teenusele. Samuti pole hädaolukorra seadus loodud eesmärgiga mõjutada linnastumise-ääremaastumise trende. Tegemist on regionaalpoliitikaga, mitte hädaolukorra lahendamise küsimusega. Regionaalpoliitika on riigikogu, valitsuse ja kohalike omavalitsuste pärusmaa,» rääkis Hansson.
Eesti Panga presidendi sõnul on pangakontorite ja -automaatide võrgu kahanemine trend, mis toimub terves maailmas, ning on seotud tehnoloogia arengu, demograafiliste tegurite ja tarbijate eelistuste muutumisega. See tehnoloogiline areng tähendab elektroonsete maksete ja internetipanganduse levikut, mis vähendavad vajadust nii sularaha kui ka pangakontori külastamise järele.
Samuti toimub Hanssoni sõnul nii mujal maailmas kui ka Eestis linnastumine, mis veelgi võimendab tehnoloogilise arengu mõju. «On paratamatu, et koos klientide vähenemisega väheneb ka nõudlus ning koos nõudluse kahanemisega väheneb ka pakkumine. See on nii kõikide teenuseliikide puhul, mitte üksnes pangateenuste puhul,» ütles ta.
Suuremad kommertspangad Eestis on muutnud oma teenusepakkumist efektiivsemaks, mis on tähendanud muu hulgas maapiirkondades kontorite ja sularahaautomaatide sulgemist. Hansson tõi vőrdluse Rootsiga, kus paiknevad Eesti suuremate pankade emapangad: «2013. aasta lõpu seisuga oli Rootsi 1655 pangakontorist veidi üle 50 protsendi sularahavabad, Eestis on see näitaja värsketel andmetel 23 protsenti ehk kaks korda väiksem.»
Eesti Panga hinnangul ei tõsta ka pankade ühtne sularahaautomaatide võrgustik pangateenuste kättesaadavust maapiirkondades, sest ühest küljest hajub ühtse võrgu puhul iga panga vastutus, teisest küljest aga muutub veelgi tähtsamaks kuluefektiivsus.
«Ma ei leia, et kommertspangad peaksid üleval hoidma ebamõistlikult suurt kontorite ja sularahaautomaatide võrgustikku. Ja siinkohal pole erilist vahet, kas seda peaksid üleval pangakliendid vői Eesti maksumaksja, tegemist on ikkagi ebamõistlikult kuluka lahendusega,» ütles Hansson. «Samas aga peaksid kommertspangad senisest selgemini sõnastama oma nägemust pangateenuste kättesaadavuse teemal ja tulema ise välja ühiskondlikult aktsepteeritud lahendustega.»
Hansson sõnul otsib majandusministri Urve Palo töögrupp paindlikke alternatiivsed lahendusi sularaha kättesaadavuse parandamiseks, kuid ta pakkus ka omalt poolt riigikogule mõned: sularaha väljavõtmise süsteem poodides; teenusepunktide rajamine, kuhu riik ning ka pangad ja muud ettevõtted koondaks kokku erinevad teenused; riigihange pangateenuse pakkumiseks; nõuete vői veenvate «head tavade» juurutamine pangakontorite sulgemisel eelkõige maapiirkondades Kanada ja Austraalia eeskujul; omavalitsuste ja pankade koostöö inimeste koolitamisel ja sularaha pakkumisel
«Olen veendunud, et eelkõige kommertspangad, aga ka riik suudavad pakkuda senisest paremaid lahendusi,» ütles Hansson, kutsudes kommertspanku, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi osalema aktiivselt pangateenuste kättesaadavuse arutelus.