Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: miks jooksukorraldaja noori vanemaid nörritab?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Paljud lapsevanemad lähevad rahvajooksule koos oma järeltulijaga.
Paljud lapsevanemad lähevad rahvajooksule koos oma järeltulijaga. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

«Miks pidid SEB sügisjooksul (10 km) kõik lapsevankritega jooksjad startima koos kepikõndijatega? Kas oleks mõeldav, et edasistel jooksudel luuakse jooksjate järele ja enne kepikõndijaid eraldi väike ala, kust saavad startida heas jooksuvormis vankritega lapsevanemad? Kõndijate vahelt jooksjatele järele jõudmine oli ohtlik (read tihedad, rada kohati kitsas, palju kõnnikeppe vehklemas), samas kõndijate tempo vankriga jooksmas käivale lapsevanemale aeglane jne,» kirjutab noor ema.

Vastab Spordiürituste Korraldamise Klubi sekretariaadi juht Stella Täht.

SEB Tallinna Maratoni korraldajad on lähtunud põhimõttest, et viimasest stardigrupist lähevad rajale osalejad erinevate abivahenditega (kõnnikepid, ratastool) ja lisavarustusega, milleks on ka lapsevankrid. Üldjuhul on lisa- ja abivahenditega liikujad aeglasemad ning tagant poolt startides on võimalik rahulikult oma tempos liikuda. Samuti on ohutum, kui lisa- ja abivahenditega osalejad ei stardi suure massi keskelt, sest see võib olla ohtlik mõlemale poolele (nii jooksjatele kui ka vankris olevatele lastele).

Korraldajad kaaluvad eraldi stardigrupi tegemist kärudega lastevanematele.

Tagasi üles