/nginx/o/2014/09/21/3368197t1h71e0.jpg)
Kui kütteperioodi algus tundub väljas valitseva külma tõttu veel liialt kauges tulevikus, võib tubaseid temperatuure tõsta ökonoomsete lisakütteseadmetega.
Käepärased vahendid rõskusega võitlemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elektriküttekehad on tegelikult väga ökonoomsed, sest see elekter, mida nad kasutavad, muundub sajaprotsendiliselt soojuseks. Ehk on õliradiaatorid neist kõige paremad, eriti need, millel on lisaks ventilaator,» soovitab Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi soojusenergeetika õppetooli teadur Ülo Kask.
Õliradiaatorite plussina toob Kask välja veel ka selle, et need püsivad teiste konkureerivate elektriküttekehade kõrval pikemalt soojana ka pärast vooluvõrgust väljaühendamist.
«Kõige olulisem elektriküttekehade puhul on nende ohutus. Kui ikka silmaga on näha hõõguvat küttekeha või traati, on tegemist ohtliku seadmega. Ka need kehad, mis pinnalt liialt tuliseks lähevad, pole kasulikud – nende peale langev tolm hakkab kuumenedes eraldama mürkaineid,» hoiatab Kask.
Õliradiaatorid on Kase hinnangul ka kõige kiiremini reguleeritavad ning jäävad alla vaid õhksoojuspumbale. «Ka pump kasutab elektrit, aga vähem kui tavaline elektriküttekeha. Ka korterelamusse on neid paigaldatud. Nende kasuks otsustamise teeb keeruliseks see, et paigaldusel tuleb veenduda, et väline korpus ei riivaks fassaadil kellegi silma. Rõdudega kortermaja puhul saab kasti peita rõdupiirde varju. Pluss on õhksoojuspumbal see, et talvel annab see sooja, aga suvel saab ruume jahutada,» märgib Kask.
Eesti elektroonikapoodide koduseks kasutuseks mõeldud kütteseadmete valikus leidub üsna mitmeid elektri-, õliradiaatoreid ning soojapuhureid. Mõni pood pakub sama toodet teisest palju odavamalt.
/nginx/o/2014/09/22/3370369t1h1f91.png)