/nginx/o/2010/07/28/409707t1he052.jpg)
UBSi roosilised tulemused, globaalsete regulaatorite kardetust leebem lähenemine ja tagantjärele targaks kuulutatud stressitestid mõjusid investorite närvidele niivõrd rahustavalt, et Euroopa pankade aktsiad lausa lakke lennutati.
Euroopa pangaaktsiad kergendusest laes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Financial Timesi pangaindeks FTSE Eurofirst tõusis ligi 5 protsenti, mis on parim tulemus alates 10. maist – päevast, mil eurotsoon oma 750 miljardi euro suuruse päästepaketi välja käis.
Seega tegid pangaaktsiad silmad ette teistele Euroopa tööstusharudele, aga ka muu maailma «ametivendadele».
«Mis investeeringuid puudutab, siis on Euroopa pangandussektor olnud üsna alakaaluline,» ütles Credit Suisse’i analüütik Daniel Davies. «Kuid nüüd, nagu näib, on tuuled pöördumas.»
Tagasipõrke esirinnas oli UBS, kelle aktsia oli eilse börsipäeva lõppedes üleval 11 protsendi võrra, kusjuures teise kvartali netokasumiks kujunes 2 miljardit Šveitsi franki ehk 1,4 miljardit eurot – mis on pärast aastatagust haigutavat kahjumit hoopis teine tera.
UBSi investeerimispankurid jätsid Wall Streeti rivaalid kaugele maha.
Tegevjuht Oswald Grübel ütles, et on «üsna heade tulemustega täitsa rahul». Head minekut näitas ka Deutsche Bank.
Kõige tujutõstvamalt mõjus investoritele aga esmaspäeva hilisõhtune uudis, et Baseli Pangajärelevalve Komitee on oma plaane ja meetmeid tunduvalt leevendanud. Kõige suuremat kasu lõikasid sellest Prantsuse ja Briti pangad.
Crédit Agricole, kellest investorid kuude kaupa kaarega mööda käisid, tõusis 10 protsenti – kuna Basel taganes ettepanekust, millega sisuliselt oleks karistatud panku, kel on suur tütarettevõtete võrgustik, mis ei ole täiel määral nende omanduses.
Samal põhjusel tõusis ligi 8 protsendi võrra ka Barclaysi aktsia, kes on Lõuna-Aafrika Absa enamusaktsionär.
Ja kuna uue likviidsusmäära kehtestamine lükati edasi vähemalt aastani 2018, ei pea pangad paaniliselt ja massiliselt võlakirju emiteerima. «Üleöö langes pankade õlult 1500 miljardi euro raskune murekoorem,» ütles üks analüütik.
Investorid on helgemas meeleolus ka seetõttu, et pankade stressiteste on hakatud vaatlema järjest positiivsemas valguses.
Seetõttu on elu tulnud sisse isegi Kreeka pankade aktsiatele, Hispaania finanstasutused võivad aga võlakirjade emiteerimisel arvestada madalamate intressidega.
Copyright The Financial Times Limited 2010.