/nginx/o/2013/09/05/2176947t1hc454.jpg)
Väljakuulutamata sõda Ukraina vastu on tõmmanud Moskvale kaela üha kõvemad sanktsioonid, mis pitsitavad juba Vene majanduse südant – naftatööstust.
Vene kapitalismi viimased päevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sanktsioonid ja vastusanktsioonid nõrgestavad aga ärikindlust, piiravad ligipääsu kapitalile ning kiirendavad selle pagemist – tänavu esimese poolaastaga on Venemaalt välja voolanud 75 miljardit dollarit.
Kõige selle keskel oligarh Vladimir Jevtušenkovit pitsitama asudes võib valitsev eliit kaevata haua Vene kapitalismi viimastele riismetele, kirjutab Financial Times.
Erinevalt Mihhail Hodorkovskist on Jevtušenkov püüdlikult demonstreerinud oma lojaalsust Kremlile. Kuna poliitiline motiiv puudub, on ilmselt mängus puhtalt rahalised huvid.
Tõenäoliselt nõuavad Putini siseringi «riigiärimehed» ja oligarhid – kes sanktsioonide tõttu välismaal enam vabalt tiibu sirutada ei saa – kompensatsiooniks võimalust haarata varasid kodumaisest erasektorist.
Kui Jevtušenkov järele annab, jääb pikem vanglapõli seega ehk ära. Väljaspool Putini kaaskonda tegutevatele oligarhidele saadaks manööver aga sünge signaali – on nood ju pikemat aega eeldanud, et poliitikast hoidudes ja riigipea poolt tellitud projekte toetades jäetakse nad rahule.
Vaevalt tahab keegi välis- või kodumaistest investoritest matta oma raha riiki, mis võimu niivõrd meelevaldselt kasutab.
Moskva on sanktsioonide peale irvitanud ning kinnitanud, et saavutab edasise arengu siseressursside toel. Kuid ka Nõukogude Liit, mille aurat Putin praegu taasluua proovib, takerdus isolatsiooni tingimustes majandust arendada üritades kulukasse sõtta – Afganistanis.
Ja me teame, millega see lõppes.