/nginx/o/2014/09/19/3362653t1h1c56.jpg)
Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga EBRD viimase majandusülevaate andmeil on esimest korda viie aasta jooksul vähenemas raha maht, mida Venemaal töötavad teiste riikide kodanikud koju saadavad.
EBRD: Venemaal töötajad saadavad koju vähem raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda aastast 2009 vähenes tänavu esimeses kvartalis eraisikute Kesk-Aasia, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riikidesse saadetava raha maht, peamiselt Vene majanduse kuhtumise tõttu, teatas EBRD.
«See on kindlasti asi, millel on mõju, ja me teame, et see mõju on mõnele riigile märkimisväärselt suur, näiteks Tadžikistanile, kus koju saadetava raha maht on lähedal 50 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT),» ütles EBRD peaökonomist Erik Berglof eile panga majandusülevaate tuvustusel.
EBRD andmeil mõjutab eraisikute koju saadetava teenistuse voog eriti veel Usbekistani ja Moldovat, aga ka Armeeniat. Näiteks ka Kõrgõzstanis, kus Venemaalt laekuv raha ulatub mahuliselt 29 protsendi SKTni, on väikegi vähenemine rahavoos riigi majandusele märkimisväärse mõjuga.
EBRD majandusülevaate kohaselt mõjutavad karmimad sanktsioonid seega mitte ainult Venemaad vaid ka ümbritsevate riikide majanduse väljavaadet. Siiski võib kohati sissetuleva rahavoo kahanemine mõnevõrra tasakaalustuda suurema ekspordiga Venemaale, nagu näiteks Kasakstani puhul, mille väliskaubandus on Vene ja ELi vaheliste sanktsioonide kehtestamise järel kasvanud.
Oma mõju on koju lähetatava rahavoo vähenemisel ka rubla kursi kukkumises USA dollari suhtes. Nimelt saavad Venemaal töötajad palka rublades, aga koju saadavad dollareid, mida saab iga päevaga oma rublade eest aina vähem.