Idufirma uurib Eesti settekivimist metaangaasi tootmist

Metaangaasi tootmine Tartu Veevärgi kääritustangis. Foto: Kristjan Teedema

Ettevőtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) osalusega idufirma BiotaP OÜ teostatud uuring annab lootust tulevikus toota Eestis leiduvast settekivimist argilliidist biogeenset metaangaasi, teatas EAS.

EASi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse direktori kohusetäitja Tiina Kalju sõnul ületab argilliidis olev energiahulk Eesti maapõues leiduva põlevkivi energiahulga kuus korda ja kaevandatava põlevkivi energiahulga 30 korda. Argilliit on savi või muda tihenemise ja veetustumise teel tekkinud settekivim.

«Biogeense metaangaasi tootmine argilliidist on senini jäänud suurema tähelepanuta, sest kivimi orgaanilise aine sisaldus on väiksem kui põlevkivil. Äsja läbiviidud uuringu tulemused on aga tõestus, et argilliidist on võimalik toota kohalikku biogeenset metaangaasi maa all, puuraugus, kasutades sealsete mikroorganismide normaalset elutegevust. Tegemist on väävlivaeses kivimis looduslikult toimuva protsessiga, mille käigus hapnikuta keskkonnas mikroorganismide elutegevuse tulemusel tekkinud metaan koguneb kivimi pooridesse,» selgitas Sahk.

Uuringu käigus selgitati välja biogeense metaangaasi tootmises osalevate mikroorganismide kooslus, gaasi tootmise tingimused ja võimalikud kasutatavad mahud.

Viis kuud väldanud esialgsed katsetused Eesti Geoloogiakeskuse kivimiproovidega on andnud juba positiivseid tulemusi. Laboratoorsetes tingimustes saadi 25 grammist argilliidist 0,5 liitrit biogeenset gaasi 28 protsendilise metaanisisaldusega. Biogeense metaani tootmise katsetes kiirendati erinevate söötmete abil kivimis looduslikult elunevate mikroorganismide normaalset elutegevust.

Uuringud jätkuvad, et tagada igakülgne tulevase tehnoloogia keskkonnasõbralikkus ning tõsta metaanitootmise protsessi efektiivsust. Uute katsetega on saadud 7,5 liitrit metaani ühe kilogrammi argilliidi kohta. Tavapäraselt arvestatakse argilliidi metaanisaagiseks 1,6 liitrit ühe kilogrammi kivimi kohta.

Uurimistöö käigus vaadeldi ka erinevate metaankütuste kasutamise rahvusvahelisi prognoose. Eraldi analüüsiti Euroopa Liidu direktiivide võimalikku mõju ja regulatiivset keskkonda biogeense gaasi kasutuselevõtuks Eestis. Tulevaste rakendusvõimaluste pakkumiseks kasutati parima võimaliku tehnoloogia arvestamise tunnustatud metoodikaid.

BiotaP OÜ on Eesti Arengufondi osalusega firma. Uurimistöösse olid kaasatud Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi ning Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Kompetentsikeskuse ning Eesti Geoloogiakeskuse teadlased.