/nginx/o/2014/09/18/3358937t1haeb8.jpg)
Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank EBRD vähendas täna avaldatud majandusülevaates Eesti majanduskasvu prognoosi kevadise ülevaatega võrreldes ühe protsendipunkti võrra, ennustades tänavuseks majanduskasvuks ühe protsendi.
EBRD vähendas Eesti majanduskasvu prognoosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta Eesti majanduskasvuks pakub EBRD 2,5 protsenti.
Leedu majanduskasvu prognoosi jättis EBRD muutmata, see püsib kolme protsendi peal, samas kui ka Läti prognoosi alandati 0,6 protsendipunkti võrra 3,2 protsendini.
Kesk-Euroopa ja Balti riikide regiooni (CEB) keskmiseks tänavuseks majanduskasvuks ennustab pank 2,5 protsenti, mis on veidi parem kui kevadises ülevaates prognoositu. Regiooni kasvuvedurid on Poola ja Ungari, kellelt ootab EBRD vastavalt 3 ja 2,8 protsendist majanduse juurdekasvu, lähtudes nende riikide oodatust parematest tulemustest esimesel poolaastal.
«Näeme, et eksport on hakanud kasvama, aidates tootvat tööstust. Eurotsooni taastumine on väga aeglane, aga siiski taastumine, ning see aitab CEB regiooni,» ütles Erik Berglof, EBRD peaökonomist, majanduskasvu estilusele järgnenud pressikonverentsil.
«Näeme ka investeeringute naasmist, osa sellest on avaliku sektori investeeringud,» rääkis Berglof.
Berglof märkis, et Venemaa kehtestatud piirangutel toiduainete sisseveole on mõningane mõju Kesk-Euroopale ja Baltimaadele. Nimelt moodustab toiduainete eksport Venemaale 2,6 protsenti kogu Leedu ekspordist, Lätis ja Eestis on selle osakaal alla poole protsendi.
«Vene impordikeelul on märkimisväärne mõju Leedule. Kuid osa sellest on re-eksport, seega pole ehk Leeduski mõju nii dramaatiline, nagu number näitab, kuid siiski märkimisväärne,» ütles Berglof.