Ka arendajate poolt turule toodud uued majad on enamasti olnud juba valmides rendilepingutega kaetud. Edukad projektid paistavad silma läbimõeldud planeeringu, madalate kõrvalkulude ja heade parkimisvõimalustega.
«Uutele pindadele kolivad enamasti ettevõtted vanadelt B-klassi büroopindadelt, mitte uued turule tulijad või laienevad ettevõtted. Selle tulemusena on 15 ja rohkem aastat vanade majade vakantsused oluliselt suurenenud ning rendihinnad surve all, samas kui A-klassi pindade rendihinnad on kasvanud ootuspäraselt,» selgitas Viik.
Viigi sõnul on B-klassi raames variatsioonid üsna suured – on projekte, mis on suutnud enda eelised ära kasutada (näiteks head parkimisvõimalused, korralik haldusteenus, paindlik rendihind jms) ning toimivad praktiliselt olematu vakantsusega. Samas kui mõned hooned on pooltühjad ja toodavad omanikule pigem kulu kui tulu.
«Turu üldine areng sõltub makromajanduse trendidest ning pakkumise osas arendajate riskivalmidusest. Ajaloolise kogemuse põhjal võib väita, et tasakaalustatud arengu eelduseks on spekulatiivsete arenduste võimalikult väike osakaal. See tähendab, et uue maja ehitust alustades on kriitiline hulk rentnikke juba ette olemas,» rääkis Viik.
Viik kirjeldas, kuidas selle printsiibi unustamise tagajärgi mäletame aastatest 2008-2010, kui korraga mitmed 2006/2007 alustatud spekulatiivsed arendused said valmis halvenenud majanduskeskkonnas ning pidid leppima planeeritust oluliselt madalama tulubaasiga. «Prognoosime, et selle ja järgmise aasta kokkuvõttes on turule tulemas ca 70 000 ruutmeetrit uut kontoripinda,» ütles Viik.