Eraldumine läheks Šotimaale kalliks maksma

Foto: Pm

Eelseisev Šotimaa referendum on juba oma jälje jätnud. Kui selgus, et küsitluste järgi võivadki šotlased hääletada eraldumise poolt, hakkas Suurbritannia naela kurss kiiresti langema. Kursilanguse põhjuseks on asjaolu, et finantsturud ei armasta ebakindlust, kuid referendum just seda põhjustab.

Mitu suurt finantsgruppi on viimastel päevadel ähvardanud, et viivad šotlaste jah-sõna korral oma peakontori Šotimaa pealinnast Edinburghist üle Londonisse. Tegemist on pigem tehnilise liigutusega, sest äritegevust ei kavatse nad eeldatavasti Šotimaalt ära viia. Pigem läheb see kalliks just pankadele endile. Peakorteri üleviimine on pigem riskide maandamine, juhuks kui finantssektoris taas midagi juhtuda võib.

Suurbritannia valitsus hindab Šotimaa pangandussektori mahuks kaheksa miljardit naela (10 miljardit eurot), mis moodustab kümnendiku sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Šoti pangandusliidu hinnangul moodustavad nende töötajad 12 protsenti Šotimaa tööjõust, andes tööd 200 000 töötajale.

Šotimaa finantssektor on võrreldes kogu majandusega väga suur, kusjuures kahe pangandusgrupi – Royal Bank of Scotland (RBS) ja Lloyds Banking Group – varad moodustavad üle 1200 protsendi Šotimaa SKTst. Näiteks Eesti kommertspankade bilansimahu suhe SKTsse on tagasihoidlikud 107 protsenti.

Põhjuseks, miks suurpangad peakontori minema viivad (tegelikult Lloydsi peakorter ongi juba Londonis, Edinburghis on vaid selle juriidiline aadress – T. O.), on asjaolu, et ilmselt kardetakse, et panganduskriisi puhul ei suuda Šotimaa neile abi anda. Suurbritannia valitsus päästis finantskriisi ajal mõlemad pangad ning praegu kuulub riigile, kes pani panka 46 miljardit naela (58 miljardit eurot) ehk 81 protsenti RBSi ja 25 protsenti Lloydsi aktsiatest.

Lloydsi tegi Suurbritannia valitsus 17 miljardi naela suuruse (21 miljardi euro) rahasüsti. Maailma suurima varahaldusfirma BlackRock märtsis avaldatud analüüsi kohaselt on Suurbritannia valitsus RBSi päästmiseks panustanud alates 2009. aastast summa, mis on võrdne 210 protsendiga Šotimaa SKTst.

Inglise Panga (Suurbritannia keskpanga) juht Mark J. Carney ütles möödunud nädalal Suurbritannia parlamendis esinedes, et Euroopa seaduste kohaselt on pankadele lõppabi andjaks riik, kus see on registreeritud, mitte aga riik, kus asuvad tema varad.

Keerulisem on Suurbritannia võlaga. Briti rahandusministeerium on kinnitanud, et tagab kõik olemasolevad võlad ja investorid ei pea muretsema, et nende omanduses olevad Briti võlakirjad võivad äkki muutuda Šoti võlakirjadeks. See aga tähendab, et Šotimaa peab hakkama ise võlakirju emiteerima ning oma osa brittide praegusest võlast tagasi maksma. Hinnanguliselt on see osa umbes 100 miljardit naela (125 miljardit eurot).

Šotimaa peab aga võlakirjade eest maksma kõrgemat intressi – spetsialistide hinnangul saab see olema 1–1,5 protsendipunkti võrra Briti võlakirjade omadest kõrgem.

Šotimaa olulisimaks varaks saavad olema praegu Suurbritanniale kuuluvad õigused Põhjamere nafta- ja gaasiväljadel. Hetkel pole veel täpselt selge, kui suur osa sellest jääb šotlastele, aga hinnanguliselt on see 85 protsenti.

Praeguseks on pumbatud umbes 42 miljardit barrelit naftat ja gaasi. Kui palju naftat ja gaasi on Põhjameres veel alles, pole täpselt teada, aga ilmselt jääb see vahemikku 12–24 miljardit barrelit, aga risk on, et varud võidakse hinnata alla.