Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestis hakkas tööle maailmas haruldane taaraautomaat (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Taaraautomaat Laagri Maksimarketis.
Taaraautomaat Laagri Maksimarketis. Foto: OÜ Eesti Pandipakend

Eesti on kolmas riik maailmas, kus hakkab tööle innovaatiline taarapunkt, mis suudab korraga vastu võtta  200-liitrise kotitäie taarat.

Laagri Maksimarketi juures asuvasse taarapunkti on ühekorraga võimalik automaati valada pisut enam kui 200-liitrise koti jagu pakendeid, teatas Eesti Pandipakend. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on tegemist maailmas kolmanda taolise seadmega – teised kaks asuvad Rootsis ja Austraalias.

Tavaliste taaraautomaatide kõrval on masstagastuskoha eelis see, et klient ei pea pudeleid ja purke ükshaaval automaati sisestama, vaid saab kõik oma joogipakendid korraga automaati valada ja edasise töö teeb juba masin ise.  Uus tehnoloogiline lahendus kiirendab oluliselt taaratagastamise protsessi. Kui tavaline taaraautomaat võtab vastu ca 30-40 pakendit minutis, siis suure koguse automaat suudab vastu võtta 80-95 purki ja pudelit minutis.

Lisaks uue taaramaja ehitamisele on üle 200 000 euro maksma läinud terviklahenduse oluline osa presskonteinerid, mis juba kohapeal plastpudelid ja plekkpurgid  kokku suruvad. Kui üldjuhul tuuakse jaemüüjate juurest pandipakendeid ära üks-kaks korda nädalas, siis eelpressimise lahendus võimaldab plastpudelite ja plekkpurkide tühjenduse üks kord kuus.

Ennekõike on uus tagastussüsteem mõeldud eramajade rahvale ning restoranidele, hotellidele ja catering-firmadele.

Päris ilma inimesteta uus süsteem hakkama ei saa. «Kui on automaat, siis arvatakse, et see teeb kõik ise ära ja pühib suugi puhtaks, aga kui on nii suur maht, siis peab inimene ka olema, kes sekkub, kas või tõstab kaste,» rääkis Raal.

Uue taaratagastussüsteemi rajamist toetas 40 protsendiga Keskkonna Investeeringute Keskus.

Tagasi üles