Kui aururongid pidid elektri omadele teed andma

Ajalukku läinud elektrirong. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Laupäeval, 20. septembril täitub 90 aastat päevast, mil Eestimaa pinnal tegi oma esimese reisi elektrirong.

20. septembril 1924 kell 11.15 väljus Balti jaamast mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnenud ehitud elektrirong avasõidule, kirjutab Eesti Raudteemuusemi teadur Tõnu Tammearu raamatus «Elektriraudtee Eestimaal».

Baltimaade esimese elektriraudtee esimese sõidupileti sai Eesti Vabariigi tollane esimene mees – riigivanem Friedrich Akel. Avasõidul osalesid ka teedeminister Karl Kask, siseminister Theodor Rõuk, sõjaminister Oskar Amberg ja riigiraudtee ülem Villem Reinok.

Teel peatuti Järvel, Nõmmel ka Pääskülas – rohkem peatusi esialgu polnud. Varem Tallinna ja Nõmme vahel liikunud 13 aururongi asemel hakkas Tallinn-Pääsküla liinil liikuma 27 paari elektrironge, millest 13 sõitsid Pääskülani.

70 iste- ja 30 seisukohaga mootorvagunites olid lihtsad ja lühikesed puitliistudest pingid «perekondliselt» paarikaupa istumiseks, rulookardinad akendel ning nööridest punutud pakivõrgud istmete kohal. Mootorvagunites oli ka elektriküte ja -valgustus. Külmal ajal tuli temperatuur kõigis vagunites hoida vahemikus +10 kuni +15. Tumeroheline elektrirong võis koosneda kas üksnes mootorvagunist või mootorvagunist ja kuni neljast järelvagunist.

Elektrirongid olid ainsad veovahendid Eestis, mis reisijateveos riigiraudteele kasumit teenisid. Kui auru- ja muude mootorrongide puhul maksti iga reisijakilomeetri kohta 1,1 senti peale, siis elektrirongid tõid reisijakilomeetri 0,87 sendise omahinna juures tulu 1,27 senti, andes igalt reisijakilomeetrilt kasumit 0,4 senti. Toonase kaubarongid andsid laiarööpmelisel raudteel igalt tonnkilomeetrilt kasumit 0,5 senti.

Elektrirongide liinile saatmise päeva peab oma sünnipäevaks Eesti Liinirongid AS ehk Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron.

«Tallinna ja Pääsküla vahele Baltimaade esimese elektriraudtee rajamise võimalusest hakati esmakordselt rääkima 1920. aastal, kohe peale Vabadussõja lõppemist,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.  «Täna ajas tagasi vaadates tuleb tunnustada vastse Eesti Vabariigi juhtide otsustusjulgust – elektrivedurite ja -raudteede arendamine oli kogu maailmas veel üsnagi algusjärgus. Kiita tuleb ka toonaste riigijuhtide tegutsemiskiirust – vaid nelja aastaga sai plaan teoks.»