Täna Postimehes: seitse aastat energiadieeti Eestile

Radiaator. Foto: Liis Treimann

Igal järgneval aastal vähem kulutatud kütuseid, elektrit ja toasooja. Eestil tuleb 2020. aastaks säästa 7,1 teravatt-tundi energiat, sest nii nõuab eurodirektiiv, mille ülevõtmisega on riik kolm kuud hiljaks jäänud.

Nelja aasta eest leppis Euroopa Ülemkogu kokku, et liikmesriikidel tuleb 2020. aastaks kulutada kokku 20 protsenti vähem energiat. Selleks peavad liikmesriigid aastatel 2014-2020 igal aastal säästma 1,5 protsenti oma lõpptarbijatele müüdavast energiast.

Eesti puhul tähendab see kogu perioodi peale 7,1 teravatt-tunni suurust kokkuhoiukohustust. See on umbes sama palju energiat, kui kulutasid mullu ära kõik Läti elektritarbijad.

Direktiivi nõuded pidid olema seadustesse valatud tänavu 5. juuniks, aga juba märtsis sai majandusministeeriumile selgeks, et see ei õnnestu. Vajalike seaduste koostamine oli erakordselt töömahukas, tuli luua bürokraatlik aruandlussüsteem ja mis peamine – sellise energiasäästu saavutamine pole odav lõbu. Seitsme aasta investeeringute kulu võib ulatuda 300-400 miljoni euroni.

Minister Urve Palo saatiski juunis valitsusele ausa kirja: teeme kõik selleks, et direktiivi negatiivne mõju riigieelarvele ja halduskoormusele oleks võimalikult väike. Taganemisteed pole – sääst tuleb ära teha.

Kuidas energiat säästma hakatakse ning mil moel see ettevõtjaid, riigiasutusi ja tarbijaid mõjutama hakkab, loe juba tänasest Postimehest!