/nginx/o/2013/01/10/1517666t1hef35.jpg)
Wikileaks avaldas, et Eesti on ostnud 37 ründe- ja nuhkvara FinFisher litsentsi kokku 1 167 240 euro eest.
Wikileaks: Eesti on ostnud miljoni euro eest spioonitarkvara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FinFisher on firma Gamma International tarkvarapakett, mis võimaldab luurata arvutikasutamist. Firma lubab, et FinFisheri toodete abil saab kontrollida sihtmärgi arvuteid ning jälgida isegi krüpteeritud andmesidet. Koos tarkvara müügiga pakub firma klientidele spetsiaalset kübernuhikoolitust.
FinFisheri võib sihtmärgi arvutisse toimetada eri teid pidi, sh võltsitud tarkvarauuenduste, e-posti manuste või populaarsete programmide turvaaukude kaudu. Gamma Internationali on kritiseeritud selle eest, et nuhkvara müüakse repressiivsetele režiimidele, kes kasutavad seda inimõiguslaste ja vastupanuvõitlejate ahistamiseks. Tarkvara oskab end kaitsta viirustõrjeprogrammide eest, pakutakse ka nuhkvarapakette nutitelefonide ründamiseks.
Wikileaksi teadannet saab näha siin (otsida tabelist märget «Estonia»).
Kodanikuaktivist ja MTÜ Eesti Interneti Kogukond üks asutajatest Elver Loho kirjutas möödunud kuul oma blogis, et internetti lekkinud andmete kohaselt on Eesti ostnud neli eraldi FinFisheri (tuntud ka kui FinSpy – toim) litsentsi. «Aga kes võiks olla need neli asutust, kes kõik vajavad FinSpy’d? Loogiline oleks, et Teabeamet, Kaitsepolitseiamet ja vahel harva ka PPA, kui uurib organiseeritud kuritegevust. Neljas on tõenäoliselt J2 ehk Eesti Kaitseväe peastaabi luureosakond. Ka neil on seaduse järgi õigus teostada jälitustoiminguid,» kirjutas Loho.
«Kogu lekke kõige huvitavamad osad, sealhulgas ka Eesti luurajate poolt saadetud logid ja attachment’id, mis tõenäoliselt sisaldavad ka sihtmärkide arvutitest kogutud andmeid, võibolla ka meie luurajate endi taristut ja identiteeti paljastavaid andmeid, on küll lekkes olemas, aga krüpteeritud. Vähemalt esialgsete andmete järgi ei õnnestunud lekke autoriks oleval tundmatul häkkeril toda krüptovõtit kätte saada. Aga võibolla õnnestus. Mine tea. Loodame, et siiski mitte. Sest see oleks veel eriti traagiline.»