/nginx/o/2010/07/26/408467t1h8574.jpg)
Kui Taanis kehtib maiustustele juba tänavu 1. juulist kõrgem käibemaks ning magusamaksu taastamiist kavandavad ka meie põhjanaabrid, ei ole Eestis selline samm praegu kindlasti päevakorras. Alljärgnevalt avaldame riigikogu liikmete ja sotsiaalministeeriumi kommentaarid antud teemal.
Eestis ei maksustata ei soola, suhkrut ega pipart
Taavi Rõivas (Reformierakond), riigikogu rahanduskomisjoni esimees:
Rahva tervis on valitsusliidu jaoks oluline prioriteet ning selle teemaga aktiivset tegelemist kinnitab ka tervelt elatud eluea kiire tõus viimastel aastatel. Tervislikke eluviise on võimalik propageerida ka ilma maksusüsteemi keerulisemaks ja raskesti hallatavamaks muutmata. Iga uus maks halvendab majanduskeskkonda ning põhjustab inimestele lisakoormat.
On selge, et näeme lähiaastatel Euroopas kõikvõimalikke uusi makse - neid riike, kel on liiga suureks paisunud eelarvedefitsiit ja võlakoorem, on kahjuks mitmeid. Eesti on kokkuhoidlikult majandanud ning olen kindel, et suudame riigieelarve tulud ja kulud jätkuvalt tasakaalus hoida ka ilma hädamakse kehtestamata.
Eestil ei ole seega plaanis maksustada ei suhkrut, soola ega pipart, kuigi kõik nimetatud võivad liigsel tarbimisel olla tervisele kahjulikud. Ka Eestis on olemas näide hädamaksust Tallinna müügimaksu näol - soov eelarvetulusid päästa tõi keeruliselt hallatava ja arusaamatute nüanssidega uue maksu, millest on kahju palju enam kui kasu. Selliseid avantüüre on mõistlik vältida.
Taanlaste algatus on tervitatav
Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik erakond), riigikogu sotsiaalkomisjoni liige:
Magusamaksu kehtestamist meil arutatud ei ole. Taanlaste algatus on igati tervitatav. Ka meie peaksime sammhaaval sinnapoole püüdlema. Toitumisharjumuste muutmine võtab vaat et põlvkonna aega. Suhkrut süüakse meil niigi liiga palju.
Peibutavad karastusjoogid ja maiustused õhutavad liigselt suhkrut sööma. Ma pole küll ekspert, aga see on siililegi selge, et liigne magusa söömine on tervisele kahjulik. Seepärast oleks igati tervitatav pisut kõrgem hind kahjulikele toodetele, võib-olla paneks see inimesi mõtlema.
Samas võiks korda saada süsteemi, et kauplustes oleks saada omamaist vitamiinirikast köögivilja, puu- ja juurvilja, marju. Miks osta kaugelt sisse toodud viinamarju, kui meie oma aedades valminud tikrid on mitu korda vitamiinirikkamad!
Praegu magusamaksu kehtestamist plaanis pole
Sandra Leeben, sotsiaalministeeriumi pressiesindaja:
Tervisestatistika näitab küll, et ülekaalulisus ja sellest tingitud haigused on Eestis kasvav terviseprobleem ja seda ka laste, eriti poiste seas. Nii et vähem maiustusi tarbida ei ole kindlasti halb mõte.
Aga maiustusi ei saa eraldi käsitleda näiteks soolaste ja rasvaste krõpsude ja magusate jookide tarbimisest või siis laste meelitamisest maiustuste juurde säravate toiduvärvidega. Ülekaalulisuse põhjusi tuleb otsida peale liigsete kalorite ka kehalise aktiivsuse vähesusest.
Praegu ja lähiajal me sellise maksu sisseviimist ei kaalu.
Tulevikus me ei välista selle teema analüüsimist rahvastiku tervise aspektist – milline on meetme kulutõhustus, millistele toidu koostisosadele, toodetele ja millises mahus rakendada, kui suur on kasutegur rahvastiku tervisele, millised on rakendamise kulud ja muud kaasnevad mõjud jne.
Praegu ei ole selle meetme efektiivsus veel piisavalt tõestatud, aga kui rohkem riike seda rakendab, siis tekib ka rohkem teavet, mida analüüsida ja mille põhjal otsuseid langetada.