Analüütik: magusamaksul võib olla soovimatuid tagajärgi

Taani ekspertide hinnangul paneb isegi kümnendiku võrra kõrgem maiustuste kilo hind magusat vähem tarbima. Foto: SCANPIX

Poliitikauuringute keskuse Praxis eelarve- ja maksupoliitika analüütik Risto Kaarna märkis magusamaksu kehtestamise ideed kommenteerides, et toetab igati meie rahva tervise parandamist, kuid usub, et maks ei ole selleks parim instrument.

Kas Soome ja Taani eeskujul tuleks ka meil rahva tervise huvides kehtestada magusamaks?

Selliste maksudega kaasnevad mitmed efektiivsusprobleemid. Esmalt tühikulu: magusamaksu koormus langeks ka neile, kes tarbivad maiustusi ja magusaid karastusjooke mõõdukalt ning kelle terviserisk on väike. Ei näe põhjust, miks neid selle maksuga koormata.

Teiseks tarbijakäitumine: oleks raske tagada seda, et kui magusate toodete hind on tänu maksule tõusnud, siis nende asemel hoopis rasvaseid ja soolaseid kartulikrõpse rohkem ei osteta. Need on pärast magusamaksu kehtestamist suhteliselt odavamad.

Ka tootjakäitumist on raske prognoosida. Eeldatavasti kaasneks piisavalt suure magusamaksuga magusate toodete väiksem tarbimine. Oht on siin tootjatevaheliseks sügavamaks hinnasõjaks. Ja selle hinnasõja võidaks see, kes suudab tootmiskulusid rohkem kokku hoida, ja seeläbi toodete hindu madalal hoida. Sellega võib kannatada toodete kvaliteet ja läbi selle ka tarbijate tervis.

Halduskulud - nagu võis näha Tallinna müügimaksu kehtestamisest, pole selline üksikutele tootegruppidele maksu kehtestamine üldse ladus protsess. Miski ei välista seda, et magusamaksuga samad probleemid kaasnevad.

Pooliku ideena võin välja käia tootjate sisendi ehk suhkur, kakao vms. maksustamise. Sellega on siiski samuti tühikulu probleemid ning raske on midagi teha imporditud valmistoodanguga. Nende tootjate sisendit Eesti maksustada ei saa.

Suureks probleemiks on tootjate kavalus. Näiteks kui koostada nimekiri tootegruppidest, mis maksustamisele kuuluvad, võivad tootjad oma tooted ümber nimetada. Kui teha nimekiri koostisosadest, mida sisaldavad tooted kuuluvad maksustamisele, võivad tootjad otsida analoogsed koostisosad, mis sinna nimekirja ei kuulu jne. See suurendaks kindlasti maksu halduskulusid.

Kokkuvõttes oleks magusamaks üks järjekordne panustaja keerulisse ja ebaefektiivsesse maksusüsteemi.

Kuidas siis panna inimesi tervislikumaid ostuotsuseid langetama?

Meetmed, mida magusate toodete hinna tõstmise alternatiividena võiks kaaluda, oleks näiteks teavitustöö magusa söömise kahjulikkusest lasteaias, koolis, tänaval, meedias; tervislikumad koolilõunad - näiteks võiks pakkuda rohkem magusaid, kuid siiski tervislikke puuvilju -; subsiidiumid tervislike magusatoodete tootjatele, et nad oleksid konkurentsivõimelisemad; tervisespordiüritused, sportlike eluviiside propageerimine jne.

Kas on üldse uuritud selliste maksude mõju inimeste tarbimisharjumustele?

On uuritud küll. Näiteks USAs on tehtud selle kohta eeluuring. Leiti, et hinna tõstmine vähendab tarbimist, mis pole just väga suur üllatus. Kuid selles uuringus on hinnatud puhtalt tarbijakäitumist ühe tootegrupi lõikes, mitte muid aspekte nagu tootjate käitumine, halduskulud, tühikulu, muu kahjuliku tarbimise suurendamine.

Kindlasti on olemas ka uuringuid Taani ja Soome kohta. Eesti Haigekassa ja WHO Euroopa Regionaalse büroo aruandes «Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks» on ühe võimalusena käsitletud suhkrut sisaldavate karastusjookide maksustamist.