«Ma ei ole Taani ja Soome maksuajalooga kursis, aga ma usun, et suhkru ja magusainete maksustamine on Euroopas ajalooline jäänuk keskajast, kus suhkrule kehtis riigi monopol. Väga võimalik, et ka meil Eestis oli iseseisvusajal taolisi makse, aga kuna maksunduses meil selles osas järjepidevust ei ole, siis praegu oleks magusainete maksustamine Eestis midagi täiesti uut ja ennekuulmatut,» nentis ta.
«Kaldun arvama, et Eesti oludes ei annaks selline maks erilist efekti, sest maksu kogumise kulud tuleksid võrreldes laekuva tuluga ülemäära suured - iga kaupmees peab hakkama täpselt arvet pidama ja oskama kaubagruppe eristada, maksuamet peab seda kõike kontrollima,» selgitas Lehis.
Eestis ei ole tema sõnul kõrgemat käibemaksumäära kasutatud ja toiduainetele ei ole kunagi sooduskäibemaksu kehtinud, mistõttu oleks mingi uue maksu kehtestamine Eesti ettevõtjatele üsna harjumatu ja raskesti omaksvõetav.
«Näiteks Saksamaal kaotati 80. ja 90. aastatel enamik taolisi makse - aktsiisisid soolale, suhkrule, äädikale, lambipirnidele, mängukaartidele ja tuletikkudele, teele, jäätisele ja karastusjookidele - ära just sel põhjusel, et tulu on väike ja haldamiskulud suured,» lisas Lehis.
Lisaks peab tema sõnul arvestama ka kaupade vaba liikumisega Euroopa Liidus. «Kui alkoholi puhul kehtivad veel teatud piirkogused -näiteks võib üks inimene vedada ühest EL liikmesriigist teise oma tarbeks 10 liitrit kanget alkoholi päevas -, siis maiustusi võiksid Eesti inimesed omale Lätist osta või postipakiga tellida piiramatus koguses,» ütles Lehis.