Reedel statistikaameti avaldatud Eesti väliskaubanduse ülevaatest selgub, et võrreldes eelmise aasta maiga on metall ja metalltootete eksport kasvanud 109 protsenti.
Mais oli ekspordi superstaariks metalltooted
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse analüütiku Riina Kerneri sõnul oli tegu pigem töötlemisega. «Seal on suure osaga vanametalli töötlemine.»
Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul ei ole väga suuri järeldusi metalltoodete ekspordi kasvust mõtet teha. «Tuleb paraku tõdeda, et ekspordi kasv on tulnud töötleva tööstuse arvelt.» Madalat lisandväärtust tootvad metalltoodete ja mineraalsed tooted kokku moodustasid Eesti väliskaubandusest üle 3,3 miljardi krooni.
Mineraalsete toodete all tuleb Kerneri sõnul eelkõige mõista madala oktaanarvuga kütuseid, mida eksporditakse näiteks Nigeeriasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
Kõige suurema positiivse bilansiga kaubagrupp on puit ja puittooted, mis tõi kõkku Eestisse 688 miljonit krooni. Kerner lisab, et suurt lisandväärtust loob see tänu Eesti toorme kasutamisele.
«Need arvud on küll positiivsed, aga neist ei tasu eufooriasse sattuda,» lisab Vitsur ja märgib: «kuivõrd meie majandusel on välisinvesteeringutel suur osa ja nende käivitamiseks imporditakse seadmed ja tooraine sisse. Kuna koos investeeringuga tuleb sisse ka investeerimiskaup siis majanduskasvu perioodis on negatiivne bilanss vältimatu.»
Kokku eksporditi mais Eestist kaupu jooksevhindades 11,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni ulatuses.