/nginx/o/2013/09/05/2251141t1h764e.jpg)
Puudega inimesed alustasid allkirjade kogumist, et kaitsta tööreformi rakendumisel erivajadustega inimeste õigusi.
Puudega inimesed sõdivad petitsiooniga reformi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puudega inimesed alustasid allkirjade kogumist puudega inimeste kaitseks tööreformi rakendumisel.
Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid algatasid www.petitsioon.ee veebilehel aktsiooni «Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel».
«Me kutsume kõiki, kes jagavad meie muret, liituma petitsiooniga, mille anname üle Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Eesti Vabariigi presidendile - taaskord lootuses, et meie häält võetakse kuulda ja seekord sellega ka arvestatakse,» ütles Eesti kurtide liidu esimees Tiit Papp.
«Tänane olukord tuletab mulle meelde ühe juhtumi ammustest aegadest, kui sõitsin autoga Tallinnas ja ei andnud eraldusmärkideta operatiivautole teed ning märkasin alles siis, kui teised autod hakkasid mulle tuledega märku andma. Tõmbasin kohe tee kõrvale ja kõrvalautost hüppasid välja vihaste nägudega vormiriides mehed, kes hakkasid minu peale karjuma. Nad karjusid seni, kuni suutsin neile selgeks teha, et ma tõepoolest ei kuule. Seepeale jätsid nad mu sinnapaika ja vurasid kihutades minema,» meenutab Tiit Papp.
«Praegu käib meiega, puudega inimestega, suhtlemine analoogselt - me muudkui räägime ja räägime, aga tundub, et kurtidele kõrvadele,» lisas Tiit Papp.
26. augusti Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati, et reformiseadused tuleb ühtse paketina vastu võtta ja seega peab sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja -toetuste jt seaduste eelnõud saatma Riigikogusse esimesele lugemisele.
Istungil nähti seda kui «päästerõngast» reformi vastuvõtmisele. Samas ei ole eelnõus endiselt 12. juunil Toompeal toimunud piketil valitsusele ja Riigikogule üle antud nõudmised puudega inimeste esindusorganisatsioonidelt.
Petitsiooni algatajad otsustasid kasutada suure toetajate hulga jõudu olukorra muutmiseks ja mõjutamiseks, kuni reformikavas on arvestatud järgmist:
- Reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidavad kokkulepped. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.
- Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.
- Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset tervisevigade tõttu tööturult väljalangemise vastu.
- Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.
Petitsiooniga on liitunud Eesti hooldajate liit, Eesti juhtkoerte kasutajate ühing, Eesti kurtide liit, Eesti liikumispuudega inimeste liit, Eesti nägemispuuetega inimeste keskliit, Eesti patsientide esindusühing, Eesti puuetega inimeste koda, Eesti vaegkuuljate liit, Eesti vaimupuudega inimeste tugiliit, erakond Eestimaa Rohelised, Juht- ja abikoerte kool, MTÜ Händikäpp, MTÜ Pane oma meeled proovile, «Puutepunkt»/Puutepunktid, Tallinna puuetega inimeste koda, Terviseleht.