/nginx/o/2014/08/11/3266311t1hc05d.jpg)
Eesti investeeringud Venemaale on väga madala tulususega ja väga kõikuvad, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja täna keskpangas peetud loengus Venemaa sanktsioonide mõjust Eestile ja teistele Euroopa riikidele.
Eesti Pank: Eesti otseinvesteeringud Venemaale on madala tulususega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oja möönis, et võimalik, et saadud numbrit mõjutab metoodika ja sealsed ettevõtted näitavad oma kasuminumbreid mõnevõrra väiksemana kui näiteks Lätis ja Leedus tegutsevad ettevõtted, aga võrdluses Balti riikidesse tehtud investeeringute tulususega on numbrid kõnekalt väga väikesed.
«Venemaale tehtud investeeringud pikemas perspektiivis erilist kasu pole toonud,» väitis analüütik.
Venemaale tehtud otseinvesteeringutelt teenitav tulu oli eelmisel aastal alla 0,1 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures 2013. aasta oli väga hea aasta, kinnitas Oja. «Pikemat perioodi arvestades on tulu veelgi väiksem,» lisas ta.
Ehkki Eesti koos Läti ja Leeduga on Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonidest on üha enim mõjutatutest, ei ole majandussuhted Venemaaga nii ulatuslikud, kui esmapilgul võib tunduda.
«Meie eksport Venemaale on küll suur, aga valdavalt moodustab selle teiste riikide toodang, mida me ise tootnud ei ole ja selle seos Eesti majandusega on väike. See mõjutab kitsaid sektoreid ja mõningaid ettevõtteid.
Sanktsioonide mõju on umbes 0,2-0,3 protsenti SKTst, ehk sisuliselt jääb selle arvutamise vea piiridesse.