Talvekartuli ostmisega ei tasu kiirustada

Amar ja Teevi Narruskberg soovitavad enne talvekartuli varumist proovida ühte ja teist sorti, et leida oma lemmik. Foto: Piret Lakson

Kes praegu talvekartulit varub, võib hiljem pettuda, sest mädanik ilmub alles kolme-nelja nädala pärast.

Tallinna keskturul kartuleid müüvad Põlvamaa Vahtra talu kartulikasvatajad Amar ja Teevi Narruskberg on rõõmsad, et vaatamata ekstreemsele suvele on neil hea kartulisaak. «Ilm tegi vigureid, kuid saagil pole viga,» märkis Amar. «Eks praaki ole ka natuke sees, selle tingis suur kuivus,» lisas Teevi.

Ostjaid on nende sõnul palju ning juba soetatakse ka talvekartulit. Nemad soovitaksid kartulite kokkuostmisega siiski pisut oodata.

«Õige aeg on oktoobris, selleks ajaks on kartulid hoidlas, kuivanud ja sorteerimine käib,» ütles Teevi. «Juba suvel taheti kartuleid kokku osta, muretseti, et kui kilo maksab poolteist eurot, siis kas enam odavamaks lähebki,» meenutas Amar.

Praegu küsivad nad kartulikilo eest 50–60 senti, sellise hinnaga olid nende maaubinad ka möödunud sügisel. Kes kartuleid rohkem kokku ostab, saab aga odavamalt.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri Aide Tsahkna sõnul võib kartulit varuma hakata septembri lõpust. «Paljud juba koristavad saaki. Seejärel peaksid kartulid kolm-neli nädalat seisma, siis on selge pilt, kas mädanikke on või mitte,» rääkis Tsahkna. Seega võiks hetkel kartulit osta vaid kohe tarvitamiseks.

Turuleti ääres või poes maksab hoolikalt uurida, kas kartul on ikka korralik. «Praegu on väga tähtis vaadata, et riknenud kartuleid hulgas ei oleks,» toonitas põllumajandusteadlane Viive Rosenberg taimekasvatuse instituudist. «Eks iga kartulikasvataja püüab tagada, et kartul oleks kvaliteetne, ja riknenud välja sorteerida, kuid ikka juhtub.»

Rosenbergi sõnul oli kartulikasvatajatele ilmastiku mõttes keeruline aasta. «Mugulatel võib olla lehemädanikust põhjustatud pruunmädanikku, kuid esialgu ei anna see tunda,» sõnas ta. Turult ostes soovitas asjatundja paluda kartul pooleks lõigata, et näha, kas see on hakanud servadest pruuniks minema. Samuti tuleks tema sõnul jälgida, et kartul oleks kuiv ja terve koorega.

«Praegu on müügil väga palju uusi sorte, maitset mõjutab ainuüksi kasvukoht,» tõdes Rosenberg ja soovitas esialgu paar kilo lihtsalt prooviks võtta. «Maitske, proovige ja otsustage alles siis, kas tahate seda kartulit varuda pikemaks ajaks või mitte.»

Amar ja Teevi toonitasid, et kindlasti ei tohiks osta mädaplekkidega ja roheliseks tõmbunud kartuleid.

«Turul võiks vaadata, et alused poleks otsese päikesevalguse käes, kuna kartulid lähevad pealmistes kottides roheliseks. Läbi võrgu ei pruugi seda näha olla, alles kodus ootab ees ebameeldiv üllatus,» tõdes Amar. Suuremaid koguseid soovitab mees soetada siiski turult, sest poes võib kartul jällegi elektrivalguse mõjul rohekaks tõmbuda, ja seda üsna kiiresti.

Rosenberg nentis, et sügisene õrna koorega kartul on elektrivalguse suhtes veel eriti tundlik. «Rohekaks tõmbunud kartulid sisaldavad mürgist solaniini. Sellised kartulid on maitselt kibedad, veelgi enam, need on ka tervisele kahjulikud, põhjustades erinevaid terviseprobleeme,» rääkis ta. Paraku ei lagune solaniin ka kuumutamisel.

Kartulikasvatajad rõhutasid, et kõige kindlam on kartulit soetada tuttava taluniku käest, sest juhuslike müüjatega võib alt minna. «Aeg-ajalt on meie poole pöördutud, et näete, teie küll kiidate, et sort on maitsev, aga ei ole ju. Kui hakkame asja lähemalt uurima, selgub, et inimesele on müüdud ühe sordi pähe teist,» rääkis Rosenberg.

Amar ütles tagasihoidlikult, et ta ei taha kuidagi kellelegi näpuga näidata, kuid õnnetuseks on umbkeelseid kartulimüüjaid, kes ei tea isegi, mida nad müüvad. «Siis on klient hädas, et ostis suure koguse, läks mädanema, ei olnud see ega too.»

Amarile meenus üks eaks naine Lasnamäelt, kes oli nendega kurjustanud, et miks nad inimesi petavad – kartulisort «Laura» ei ole ju punane. ««Laura» on kogu aeg punase koorega olnud, ju siis määriti talle midagi muud pähe,» arvas ta.

Rosenberg on aga Tallinnas keskturul käies näinud, kuidas kõik müüvad rivis «Andot», mis on maitsev ja tuntud sort. «Neid on seal saadaval igasuguse kujuga ja paljud neist kartulitest ei ole kindlasti «Andod»,» tõdes ta ning lisas, et selline asi on küllalt levinud.

Kartulikasvatajate sõnul ei tasu talveks ka varajast kartulit varuda. Ehkki saadaval on palju varajasi sorte, mis säilivad kaua, kaotavad need ajapikku oma maitse. «Paljud varuvad «Printsessi», kuid see on siiski selline sügisene kartul, mis ei ole pärast uut aastat enam maitsev,» tõi Rosenberg näite.

Mõelda tasuks ka sellele, milline sort milleks sobib. Üks kartul passib paremini praadimiseks, teine keetmiseks. Sageli on pakendil märgistused, mis aitavad õiget valikut teha. «Enamasti on pakendil kirjas, mis otstarbeks kartul sobib. Näiteks sobivad salatikartuliks hästi need sordid, mis ei lagune ega ole jahused,» lausus Rosenberg, kelle sõnul peaks pakendil olema märgitud ka tootja.

Võimalusel tuleks kartuleid hoida jahedas ja pimedas ruumis. Hoiuruumis peaks õhuniiskus olema umbes 90 protsenti ning temperatuur 4–6 kraadi. Kui on hea kelder, siis võib mõni sort, näiteks «Maret», säilida isegi jaanipäevani.

Linnakorterisse pole soovitav aga rohkem kartulit varuda, kui kuu ajaga ära tarvitatakse. «Kartul lihtsalt ei säili ja halvasti säilinud kartul ei ole enam ei hea ega ilus,» märkis Rosenberg. Korraliku kartulivaru võivad endale soetada korterielanikud, kellel on rõdul spetsiaalne kast, kus kartul ära ei külmu ega üle ei soojene.

Sortidest soovitavad kartulikasvatajad «Laurat», mis säilib väga hästi ja sobib nii laua- kui friikartuliks. Populaarsemad on veel «Läti kollane» ja «Andretta». Rosenberg, kes kasvatab kartuleid katsepõllul, nimetas enda lemmikutena «Juku», «Mareti» ja «Väikse Verevi».

See õige kartul

Erineva küpsetusviisi jaoks on sobilikud erinevad sordid – osa kartuleid sobib keetmiseks ja salati valmistamiseks, osa sorte laguneb kergemini ning on paremad pudru ja püree valmistamiseks.

Keedukartuliks sobivad

«Ando», «Ants», «Anti», «Maret», «Reet», «Piret», «Gala», «Birgit», «Solist», «Salome», «Adretta», «Romera», «Flavia», «Satina», «Printsess», «Secura», «Madeleine», «Manitou», «Fontane», «Red Baron», «Arielle»

Praekartuliks sobivad

«Reet», «Gala», «Birgit», «Solist», «Salome», «Romera», «Flavia», «Printsess», «Secura», «Madeleine», «Manitou», «Fontane», «Red Baron»

Kartulipüreeks sobivad

«Ando», «Ants», «Maret», «Piret», «Satina», «Adretta»

Friikartuliteks sobivad

«Reet», «Piret», «Madeleine», «Manitou», «Fontane»

Salatikartuliks sobivad

«Anti», «Salome», «Printsess», «Arielle»

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Märgistused

A – salatikartul. Tahke, kõva, pisut kleepuv ja ei kee katki.

B – tavaline lauakartul. Vähejahune, keeb ühtlaselt pehmeks, kuid ei lagune.

C – jahune lauakartul. Keskmine jahune, laguneb osaliselt keetmisel.

D – püreekartul. Jahune ja kuiv, laguneb keetmisel peaaegu täielikult.

Allikas: etki.ee