/nginx/o/2014/08/29/3307091t1hc5d5.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks «Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017», mis sätestab järgmiseks kolmeks aastaks Eesti küberjulgeoleku poliitika strateegilised suunad ja on jätkudokument eelmise nelja aasta strateegiale.
Palo: meie sõltuvus e-lahendustest teeb meid rünnatavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul võtab strateegia arvesse Eesti ja meie partnerite kogemusi ning on suunatud küberturvalisuse riskide avastamisele ning maandamisele.
Kuna tehnoloogia osatähtsuse kasv suurendab ka ühiskonna sõltuvust e-lahendustest, tuleb Palo hinnangul püsivalt investeerida küberturvalisusesse ning rahvusvahelisesse koostöösse selles vallas. Seda tegemata ei suuda riik hoida ühiskonna usaldust infotehnoloogia ja sellest tulenevate võimaluste vastu.
«Eesti e-riik, ID-kaart, e-valimised jt lahendused on maailmas saanud positiivset tähelepanu. Kuid meie sõltuvus e-lahendustest teeb meid ka rünnatavaks. Küberjulgeoleku strateegia ütleb, kuidas ohte ennetada ja vajadusel ennast kaitsta,» ütles Palo.
Küberjulgeoleku strateegia keskendub elutähtsate teenuste tagamisele, küberkuritegevusvastase võitluse tõhustamisele ja riigikaitseliste võimete arendamisele. Neile lisanduvad toetavate tegevustena õigusliku raamistiku kujundamine, rahvusvahelise koostöö edendamine, teadlikkuse tõstmine ja küberjulgeolekut tagavate spetsialistide ja lahenduste tagamine.
Strateegia maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 16 miljonit eurot. Peamiseks rahastamisallikaks on Euroopa Liidu struktuurivahendid, millele lisanduvad riigi oma tuludest pärinevad ressursid.
Strateegia tegevuste kogumaksumus on ligi 16 miljonit eurot.