Ülo Kaasik: rahvastiku vähenemine paneb majanduskasvule märgatava pitseri

Ülo Kaasik Foto: Peeter Langovits

Pärnu Konverentside korraldatud Palga Päeval märkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, et inimesi jääb järjest vähemaks, ning see paneb Eesti majanduse kasvuvõimalustele märgatavad piirid.

Järgmise viie aasta jooksul väheneb tööealine elanikkond hinnanguliselt veel 40 000 inimese võrra. Seda on pea sama palju kui väljaränne viimase 10 aasta jooksul.

«Inimesi jääb vähemaks ja järjest kiiremini. See paneb Eesti majanduse kasvuvõimekusele märgatava pitseri. Isegi kui Eesti pered hakkaksid märksa rohkem lapsi saama, ei muudaks see trendi järgmise 20 aasta jooksul,» nentis Kaasik.

Kolme viimase aasta jooksul on majanduskasv kiiresti taastunud, kuid jäänud aasta-aastal aeglasemaks. Samal ajal on palgakasv pigem kiirenenud. Keskmine palk on viimastel aastatel kasvanud üle 5 protsendi, ka reaalpalga kasv, millest inflatsiooni on maha arvatud, on olnud märkimisväärne. «Kas majandus peaks kiiremini kasvama või peaks palgad kohanema?» küsis Kaasik.

Seni on majanduskasv tulnud eelkõige väliskeskkonna poole pealt. Eesti eksport moodustab väga suure osa majandusest ning majanduse käekäik sõltub väga palju Eesti ekspordipartneritest. Nende kasv on olnud viimastel aastatel 2-3 protsendi juures, ka selleks aastaks oodatakse Eesti Pangas pigem aeglast kasvu.

Väliskeskkonna juures võib Kaasiku kinnitusel tõdeda, et senised prognoosid on olnud pigem optimistlikud. «Me ei eeldanud, et Venemaa turg kasvab, aga väga suurt langust ka ette ei näinud,» tõdes Kaasik.

Teistel välisturgudel peaks aga Eesti Panga prognooside kohaselt mõõdukas kasv jätkuma. See tähendab, et ka Eesti majandus võiks eelolevatel aastatel kasvada 3,5-4 protsendi jagu.

Kasvu takistab aga üha enam ka tööjõu puudus. Lisaks on tööjõukulude osa lisandväärtuses kasvanud ning kasumi osa vähenenud. See tähendab, et ettevõtete kasumlikkus on hakanud langema.

«Kui kaua on ettevõtted nõus leppima sellega, et nende kasumlikkus väheneb? Igal ettevõttel on omad ootused. Kui vaatame üldist vaadet, kas tööjõukulude osakaal on liiga kõrge, siis ega ta midagi üle mõistuse ei ole, ta jääb Euroopa Liidu keskmiste sekka,» rääkis Kaasik.

«See, kui paar aastat on palgad kiiresti kasvanud ei ole lõpp meie ettevõtlusele. Korrektsioon peaks tulema majanduse poole pealt ja see viiks palkade kasvu ja majanduse kasvu ühte jalga käima,» rääkis Kaasik.