Euroopa toiduohutuse organisatsioon EFSA avaldas raporti, milles tuvastas möödunud aastal 12 Euroopa riigis lahvatanud hepatiidipuhangu põhjused.
Hepatiidipuhangu võisid põhjustada Bulgaaria ja Poola marjad
Esimesed juhtumid ilmnesid juba möödunud aasta maikuus, kui Saksamaa teatas seitsmest hepatiiti nakatunud inimesest, kes olid käinud reisil Põhja-Itaalias, vahendab Food Safety News.
Kohe pärast seda teatas Itaalia riigisisesest A-hepatiiti nakatumise sagenemisest.
90 protsenti kõigist möödunud aasta Euroopa haigusjuhtudest esinesid just Itaalias. Kõigist raporteeritud 1444 hepatiidi nakkusjuhtumist 331 leidsid aset paljudes teistes Euroopa riikides, teiste seas Prantsusmaal, Rootsis ja Suurbritannias.
A-hepatiit on nakkav maksahaigus, mida põhjustab saastunud toidu ja vee tarbimine. Enamik haigusjuhtudest kulgevad rahulikult ning mööduvad mõne nädalaga, kuid tõsisematel juhtudel võivad haigusnähud esineda veel kuid ning põhjustada tõsiseid tervisehäireid, ka surma.
EFSA teatel surmajuhtumeid haiguspuhang kaasa ei toonud.
80 protsenti küsitletud haigetest sõid marjasegu või muid marjatooteid teatud aja vältel.
Tervishoiutöötajad tuvastasid 16 hepatiidiviirusega saastunud külmutatud marjasegu või marjatoodet. Paljud marjasegud, mida nakatunud inimesed tarbisid, sisaldasid mustsõstraid, aga ka punaseid sõstraid.
Kõige tavalisemaks kohaks, kust mustsõstraid testitud toodete tootmiseks imporditi, pärinesid Bulgaariast. Kuigi kõik nakkuspuhanguga seotud marjad polnud siiski pärit ainuüksi sealt. Näiteks enamik punaseid sõstraid, mida seostati nakkuspuhangu põhjustamisega, pärinesid hoopis Poolast.
EFSA raport lisab kaks potentsiaalset selgitust nakkuspuhangule:
1. On tõenäoline, et nakkuspuhang sai alguse ühest allikast, kuid puudub piisav informatsioon marjakasvatajatelt, et seda kinnitada.
2. Marjade külmutamisel võidi eksida mõne toidukäitlemise reegli vastu – marjad puutusid kokku viirusliku saastega, kuid põhjus võis olla ka hooajaliselt tööl olnud töötajate puudulikkus tervise testimises.