/nginx/o/2013/02/14/1572916t1h5edd.jpg)
Aasta esimese kaheksa kuuga on riigieelarvesse laekunud 3,6 miljardit eurot makse, 7,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajavahemikul, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).
Maksulaekumine eelarvesse kasvas 7,3 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksa kuuga kokku on MTA kogunud 66,3 protsenti aastaks eelarves planeeritud maksusummast.
Eelarve ootustega võrreldes on hästi laekunud eelkõige käibemaks. Kaheksa kuu kokkuvõttes on käibemaksu laekunud 1,1 miljardit eurot, mis on 73 miljonit eurot ehk 7,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Augusti maksulaekumised kasvasid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,6 protsenti ning ulatusid 479,6 miljoni euroni.
Käibemaksu koguti augustis 142,9 miljonit eurot, mis on 4,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Laekumise vähenemine tulenes MTA fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu sõnul eelkõige aastatagusest kõrgest baasist; tänavu aasta esimese seitsme kuu keskmisega võrreldes laekus augustis käibemaksu 3,4 protsenti enam.
«Võrreldes eelarves oodatuga mõjutab alates augustist käibemaksu laekumist asjaolu, et üle tuhandeeuroste arvete andmete esitamise kohustus ning sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu jõustumine on edasi lükkunud,» teatas Kirsipuu.
Kui käibemaksu laekumine on seitsme kuu kokkuvõttes võrreldes eelmise aastaga kasvanud, siis maksustatav käive on samal ajal 1,5 protsenti vähenenud. See viitab Kirsipuu sõnul võimalikule salaturu osatähtsuse ja maksupettuste vähenemisele.
Suurematest sektoritest on maksustatav käive enim kasvanud jaekaubanduses (5,3 protsenti) ning suurim vähenemine on toimunud ehituses, kus see langes 8,1 protsenti, ja hulgikaubanduses 1,5-protsendise langusega.
Aktsiisilaekumised kasvasid augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kokku 7,7 protsenti ning enim panustas kasvu tubakaaktsiis, mille tasumine kasvas 14,5 protsenti. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumine kasvas vastavalt 5,9 ja 5,7 protsenti.
«Tubakaaktsiisi on võrreldes eelmise aastaga igal kuul rohkem tasutud. Lisaks aktsiisimäärade tõusule aasta alguses panustavad laekumise kasvu ka deklareeritud sigarettide kasvanud kogused ja seda vaatamata hinnatõusule ja populaarsust koguvale e-sigarettide tarbimisele,» sõnas Kirsipuu.
Seitsme kuu deklareeritud sigarettide kogus on olnud 4,9 protsenti suurem kui aasta varem. «Legaalsete sigarettide tarbimist mõjutab positiivselt MTA tegevus ning piirikaubanduse piiramine, mis on tõstnud oluliselt legaalsete sigarettide müüki eelkõige Ida-Virumaal,» märkis Kirsipuu.