/nginx/o/2013/09/05/2157315t1hc203.jpg)
Swedbanki teatel on Tallinna korterihinnad aastaga kasvanud üle 16 protsendi, kiiremini kui Riia ja Vilniuse hinnad, sestap on pealinnakorterid aastaga eestlastele vähem taskukohasemaks muutunud.
Tallinna korterihinnad tõusid kiiremini kui teistes Balti pealinnades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teises kvartalis langes Swedbanki koostatav Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) kõigis kolmes Balti riigi pealinnas võrreldes mullu sama ajaga, teatas pank. Indeks vähenes enim Tallinnas, seda kiirelt kasvanud korterihindade tőttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias langes taskukohasus eluasemelaenude intressimäära tõusu tõttu.
Swedbanki ökonomisti Teele Aksalu sõnul oli korterihindade aastakasv Tallinnas endiselt kiire, üle 16 protsendi. «Võrreldes eelmiste kvartalitega kasvutempo aeglustus. Käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvasid hinnad vaid 0,6 protsenti. Kasv aeglustus peamiselt tänu suurenenud müügipakkumiste arvule, mida toetas ka uute korterite valmimine,« ütles Aksalu.
«Lisaks toimus ostu-müügitehingute arvu langus. Vilniuses tõusid korterihinnad aastaga ligikaudu 14 protsenti ning Riias seitse protsenti. Järgnevatel kvartalitel ootame Tallinnas korterite müügipakkumiste kasvu ning hinnatõusu jätkuvat aeglustumist,» selgitas Aksalu.
«Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 57,4 protsenti, Tallinnas 48,5 protsenti ja Vilniuses 18,1 protsenti kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane,» lisas Aksalu.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.