/nginx/o/2014/09/08/3330853t1h1a42.jpg)
Eesti Panga teatel pöördus jooksevkonto teises kvartalis üllatuslikult ülejääki, sest netoeksport oli üle pika aja positiivne.
Eksport pööras jooksevkonto teises kvartalis ülejääki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti majanduse kasvuootused põhinesid teises kvartalis eeskätt sisenõudlusel. Sisenõudlusest veetud majanduskasv on Eesti puhul tähendanud tavaliselt suuremat vői väiksemat jooksevkonto puudujääki. Teise kvartali jooksevkonto väike, kvartali SKP suhtes ligikaudu ühe protsendini ulatunud ülejääk oli seetõttu mõneti üllatav,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.
«Ülejäägi taga oli just teenuste väliskaubanduse konto ülejääk, samal ajal kui esmaste ja teiseste tulude netoväljavool mõjus puudujääki tekitavalt,» lisas Saarniit. «SKP kasvu seisukohalt tähendab see oodatust tasakaalulisemat kasvu ning asjaolu, et netoekspordi panus oli üle pika aja positiivne.»
Teenuste eksport kasvas suhteliselt kiiresti nii selle aasta esimese kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Teenuste import suurenes samal ajal vähe ning teenuste konto ülejääk kasvas teises kvartalis 8,7 protsendini sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes.
Nii kaupade väljavedu kui ka sissevedu endiselt vähenes. Kaupade konto puudujääk moodustas 4,9 protsenti SKPst, mis oli väiksem kui 2013. aastal keskmiselt. Alates möödunud aasta kolmandast kvartalist kestnud kaubaimpordi vähenemist saab osaliselt selgitada kesise investeerimisaktiivsusega.
«Endiselt on päevakorras küsimus, kas viimaste aastate mõõdukas jooksevkonto puudujääk on olnud rohkem tingitud vähesest investeerimisaktiivsusest vői struktuursetest muutustest ja vähem kapitalimahukast kasvust,» märkis Saarniit.