/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2008/04/03/30600t1ha290.jpg)
Töötukassa maksis juunikuus palgatoetust 290 oskus- ja käsitöölise ning 273 lihttöölise töölevõtmiseks.
Palgatoetuse abil värvatakse enim liht- ja oskustöölisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgatoetuse eesmärk on toetada kaua tööta olnud inimeste töölesaamist, vähendades nende värbamiskulusid. Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu.
Töölistele järgnesid juunikuus populaarsuselt teenindus- ja müügitöötajad (214 toetust), keskastme spetsialistid ja tehnikud (144 toetust) ning seadme- ja masinaoperaatorid (124 toetust).
Samas anti palgatoetust ka kõrgemate ametnike ja juhtide (71), tippspetsialistide (41) ning kontoritöötajate ja ametnike (57) värbamiseks.
Töötukassa avalike suhete peaspetsialisti Küllike Heide sõnul küsivad palgatoetust enamasti väiksemad ettevõtted.
Palgatoetus, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetus on tema sõnul ühtlasi ka kõige nõutavamad tööturuteenused. Palgatoetuse abil alustas 2010. aasta esimesel poolaastal tööd 5198 inimest, mida on 200 korda rohkem kui 2009. aasta esimesel poolaastal.
Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks.
Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja brutotöötasust, kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus. Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.