Restoranikülastajad on sunnitud jooma kullahinnaga pudelivett

Foto: SCANPIX

Kuigi toitlustusasutused keelduvad sageli kraanivee joogiks pakkumisest, jättes ainsaks valikuks kalli hinnaga pudelivee, ei keela otse ühisest veevärgist tulnud janukustutaja serveerimist ükski seadus. 

Suhtekorraldaja ning raamatute «Minu Argentina» ja «Mina, vandersell» autor Liis Kängsepp kirjutas oma blogis, et viimastel kuudel on ta mõned korrad pidanud maid jagama Tallinna restoranidega, kus on keeldutud talle kraanivett andmast.

«Nad on väitnud, et see on mingi seadusega keelatud ning nad ei taha riskida olukorraga, kus ma tulen pärast õigust nõudma, kuna nende kraanivesi on mul tekitanud näiteks kõhulahtisuse,» selgitas ta.

Veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Rene Pillessoni sõnul aga peab toitlustusettevõttes käitlemisel kasutatav vesi igal juhul vastama joogivee nõuetele. «Inimese tervisele ohutu toidu, seehulgas joogivee pakkumine ei ole õigusaktidega keelatud,» lisas Pilesson.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul ei ole ükski söögikoht siiski kohustatud kraanivett klientidele pakkuma, pigem võib seda pidada heaks tavaks.

Restoranipidaja (Ribe ja Platz) Veiko Treumani sõnul on klaasikese kraanivee lubamine klientidele pigem teeninduse, mitte toiduohutusega seotud reeglite küsimus. Kui inimene ikka küsib ja tal on vaja näiteks tabletti võtta, siis ei saa seda keelata.

Samas ei pidanud Treuman sobilikuks serveerida kraanivett toidu kõrvale. Tema tegemiste sekka kuuluvas restoranis Platz toovad teenindajad küll lauda kannu tasuta joogivett, kuid see pole lastud kraanist, vaid pärit Saku Lättest.

Peenemas ja sel aastal Tallinna parimate sekka valitud restoranis Ribe pole Treuman aga taolisi kliente kohanud, kes oleksid kraanivett palunud. «Kui inimene tuleb sellisesse restorani, siis on ta juba ostuotsuse teinud,» tõi ta välja ühe võimaliku põhjuse, mille pärast peenes söögikohas kraanivee nõudjaid pole.

Nendele ametivendadele, kes kardavad klientide tervise pärast ega julge seetõttu oma toidukoha kraanist neile juua anda, soovitas Treuman veidi naljatades lubada inimene kööki – las ta siis toimetab seal ja laseb ise vett. Vastutus lasub sellisel juhul külastajal endal.

Liis Kängsepa jaoks on antud teema puhul oluline nii hinna- kui ka keskkonnahoiu aspekt. Esiteks küsitakse restoranides pakutava pudelivee eest tema sõnul häbematult kõrget hinda - tavaliselt umbes 30 krooni. Ning Kängsepp on veendunud, et euro tulekuga kasvab hind veelgi.

Teiseks tuuakse sageli lauda pooleliitrine plastpudel, mis saastab mõttetult keskkonda; lisaks ei ole vesi alati Eestist pärit.

«Võib-olla kui see vesi maksaks vähe, siis isegi pudelivesi mind ei ärritaks,» märkis Kängsepp, kelle hinnangul on eriti absurdne maksta vee eest õllehinda. Positiivse näitena tõi ta välja oma hiljutise kogemuse restoranist Vertigo, kus esimese asjana toodi lauale tasuta suur pudel vett.

Kallid lugejad! Andke meile teada, kas teie hinnangul võiks toitlustusasutused kalli pudelivee asemel pakkuda kraanivett. Kui olete ise kraanivett söögi kõrvale küsinud või hoopiski tasuta pudeli- või kannuvett mõnes restoranis kohanud, jagage oma kogemusi!