/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/07/23/406889t1h9190.jpg)
Sündinud Ameerikas, kus diislikütusest on kuulnud vaid üks Poola immigrandist taksojuht, oli Nissani lipulaev Murano siiani saadaval vaid Euroopa mõistes röögatusuure, 3,5-liitrise bensiinimootoriga.
Nissan andis Muranole uue hingamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oh jaa, see oli vaikne nagu liblikas ja tugev nagu elevant, aga no siiski – 3,5-liitrine mootor on isegi moodsate tehnikavigurite kiuste Euroopa kütusehindade juures natuke liialt janune.
Ent nüüd, ristirahvas, rõõmusta: juba septembris jõuab müügile 2,5-liitrise diiselmootoriga Murano. Mootoril, millesarnased olid kunagi mõeldud ristluslaevade ja pikamaarongide liigutamiseks, on 190 hobujõudu ja selle suurim pöördemoment on 450 njuutonmeetrit, mis on juhi käsutuses juba 2000 p/min juures.
Käigukast on loomulikult automaatne (ja võib kihla vedada, et selles autos on ka kliimaseade, suunatuled ja ilmselt koguni rool), mis vahetab käike nõnda nobedalt, et diisel-Murano kütusekulu jääb kaheksa liitri kanti saja kilomeetri kohta.
Ja kui juba mootorivahetuseks läks, otsustasid Nissani mehed ka auto välimust veidi mudida. Õhuvõtuavad venitati suuremaks, udutuled vahetati uute vastu ja kusagilt kuuri alt leiti ka iluvõre, mis autole kurjema silmavaate annab.
Ehkki diisel-Murano jõuab esimeste õnnelikeni alles septembris, on Nissan juba maailmale teada andnud, et õige pea on 90 protsenti kõigist Muranodest diiselmootoriga.