/nginx/o/2008/01/03/13420t1h3c17.jpg)
Ökoloogiline, loodust säästev elustiil muutub kogu maailmas üha populaarsemaks ning võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge jätvaid tooteid ilmub poelettidele järjest sagedamini. Kuid kas alljärgnevate ideede realiseerimisel pole leidurid pisut liiga hoogu sattunud? küsis ajakiri Time.
1. Korduvkasutatav WC-paber
Probleem: Tuleb tunnistada, et mida pehmem WC-paber, seda mõnusam kasutada seda on. Kahjuks pole sellised pehmed mittekihilised WC-paberid sugugi keskkonnasõbralikud. USA keskkonnakaitsjad nimetavad sellise WC- paberi kasutamist «kahjulikumaks kui Hummeriga sõitmist».
Lahendus: Ehkki ka Euroopas toodetakse ka hellitatud tagumikega tarbijatele suur osa WC-paberist taaskasutatavast toorainest, katsetatakse siin mitmel pool korduvkasutatavaks WC-paberiks sobilikke materjale. Tõelistele ökokrattidele on juba olemas korduvkasutatavad WC-pühkimisrätid. Spetskangast valmistatud rätikud on pehmed ning nende tootmiseks pole langetatud ühtegi puud. Siiski vajab veel lahendamist kasutatud WC-rätikute ladustamise ja pesemise probleem. Ning mida teha haisuga, mis kasutatud WC-rättide ladude ümber tõenäoliselt levima hakkab? Siiski on sellest tootest kujunenud viimasel aastal suur müügihitt ning neid pannakse mitmel pool Euroopas isegi beebipakkidesse.
Ökokrati WC-lapikest võib vaadata siit.
2. Keskkonnasõbralik kondoom
Probleem: Kondoomid on valmistatud lateksist, mille tooraineks on omakorda kummipuu. Libestuskreemide koostises aga kasutatakse sageli naftatööstuse kõrvalprodukte ning pikaajalisel kasutamisel tervisele ohtlikke kemikaale.
Lahendus: Õnneks on loodusekaitsjatele välja töötatud kondoomid, mille tootmiseks vajalik lateks on saadud keskkonda säästvalt. Kõigile lisaks saavad osa ökokondoomidest Aasia kummipuude kasvanduste töölised.
3. Klambriteta klammerdaja
Probleem: Isegi sellised pisiasjad nagu kirjaklambrid raiskavad sellises koguses nagu neid praegu maailmas toodetakse asjatult loodusressursse.
Lahendus: Kanadas toodetav klambriteta klammerdaja lõikab paberist välja peened ribad ja ning kinnitab nende abil kuni viis paberit üksteise külge.
4. Põrsapissitaldikud
Probleem: Ühekordseid lauanõusid on väliolukordades küll mugav kasutada, kuid nende valmistamiseks kasutatakse loodusressursse ja nende lagunemine looduses kestab terve igaviku.
Lahendus: Taanis, kus asuvad Euroopa suurimad sigalad, on välja töötatud tehnoloogia sea virtsa peamisest koostisainest ureast bioplasti valmistamiseks. Sellest materjalist saaks toota ühekordseid lauanõusid.
5. Inimjõul töötav ööklubivalgustus
Probleem: Mida võimsamalt vilkuvad tuled ja kõvemini tümpsuvad kõlarid, seda vingem pidu. Kahjuks tarbib ööklubitehnika kõvasti elektrit.
Lahendus: Aga miks mitte kasutada tantsijaid elektri tootmiseks? Täpselt nii ongi tehtud Londoni klubis Surya. Kui tantsijaid on põrandale kogunenud piisav ports, süttivad märgutuled, tantsupõranda alla paigaldatud andurid hakkavad tööle ning elekter salvestatakse patareidesse. Baari omaniku sõnul saab suuremate peoõhtute ajal tantsupõranda alt kuni 60 protsenti baaris vajalikust elektrist.
6. Pissipatareid
Probleem: Tavapäraseid patareisid on raske tarbijatelt kokku koguda, ning need sisaldavad keskkonnale ja inimese tervisele kahjulikke raskemetalle.
Lahendus: Taas kord tuleb appi uriin, seekord Sinu enda oma. Singapuri uurijad on töötanud välja tehnoloogia käivitamaks inimese uriinis keemilise reaktsiooni, mis annaks elektrit lihtsale patareile. Vaid tilgake uriini koos vaskkloriidi, magneesiumi ja vasega ning see kooslus annab sama palju elektrit kui AA-patarei, lubavad uurijad.
7. Kõige ökom aluspesu kandmise viis
Probleem: Globaalsete keskkonnaprobleemide ümber arutlevad poliitikud osalevad ise külluslike eelarvetega suurkogunemistel.
Lahendus: USA-s Denveris 2008. aastal peetud Demokraatliku partei kongress otsustati pidada tõeliselt keskkonnasäästlikus võtmes. Selle kõikide aegade kõige rohelisema kongressi jaoks töötati välja isegi ökoreeglid aluspesu kandmiseks. Partei liikmetel soovitati sama aluspesu kanda vähemalt neli päeva järjest: õigetpidi, see järel tagapool ees ja lõpuks veel kaks päeva õmblused väljaspool. Kahjuks ei osutunud soovitus demokraatide hulgas kuigi populaarseks.
8. Jäta see patune maailm ökoloogiliselt
Probleem: Tänapäeval on paljud surnukehad nii kõvasti keemiliselt töödeldud, et maapinnas ei lagunegi. Ka kremeerimine pole parim lahendus, sest krematooriumide ökoloogiline jalajälg on suur.
Lahendus: Vaja läheb vaid «seda õiget keemiat». Esimese sammuna leotatakse surnukeha leelise ja vee lahuses, seejärel suurendatakse kuumust ja rõhku, kuni lõpptulemuseks saadakse biolagunevatest koostisosadest koosnev vedelik ja kaltsium, mis ongi õigupoolest loodustoode. Vedelikku saab kasutada juurviljade väetisena, kaltsiumi aga säilitada tavapäraselt tuhaurnis. Protsess on absoluutselt keskkonnasõbralik.
9. Rinnahoidjaenergia
Probleem: Rinnahoidjaid toodetakse naistele vaid rinnapartii toestamiseks, kuid milline potentsiaal neil oleks maailma päästjana!
Lahendus: Esimene samm selles suunas on astutud Jaapanis, kus hakati tootma spetsiaalseid söögipulkade taskuga varustatud rinnahoidjaid. Loomulikult seisab sellise idee taga mees.
Tema idee kohaselt saab nüüd iga jaapanlanna oma söögipulki mugavalt rinnahoidja taskus kaasas kanda ja ühekordsete söögipulkade tootmine väheneks. Kõigele lisaks lubas söögipulk-rinnahoidjaid tootev firma, et söögipulgad annavad rinnale lisatuge.
USA-s aga alustatid selliste rinnahoidjate väljatöötamist, mille kangasse on kootud pisikesed andurid, mis toodavad rindade loomuliku üles-alla liikumise toimel energiat. Toodetavat elektrit saab muuhulgas kasutada näiteks mobiiltelefoni või MP3- mängija laadimiseks.
10. Tempuraralli
Probleem: Ralli on populaarne spordiala kõikjal maailmas, kuid võidusõiduautod raiskavad tohututes kogustes fossiilset kütust.
Lahendus: Jaapani leidurid ehitasid ralliauto, mis kasutab kütusena tempura õli. 2007. aasta Paris-Dakar rallil saavutas piloot Ukyo Katayama selle autoga 109 lõpetaja seas 68. koha.