Majandusminister Urve Palo kirjutas möödunud nädalal EG Võrguteenuse juhile Sergei Jefimovile, et pärida, mis juhtuks siis, kui Venemaa katkestaks gaasi eksportimise Eestisse.
Ministeerium: Vene gaasi tarne lõppemisel jätkuks Eestil gaasi viieks päevaks
Eesti energiabilansis moodustab maagaas kõigist tarbitavatest kütustest üheksa protsenti. «Kui Venemaa otsustab meile gaasi enam mitte tarnida, jätkub nt septembrikuus maagaasi kõigi võimalike tarbimist piiravate meetmete kasutuselevõtul gaasi kuni viieks päevaks,» ütles Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda.
Alates 1. jaanuarist 2015 olla enam gaasi süsteemihaldur seotud maagaasi müügi- või tootmisettevõttega. Seega katkeb ka senine AS Eesti Gaasi kontsernisiseselt korraldatud gaasisüsteemi varustuskindluse tagamine.
Aeg muudkui jookseb ja Eesti Gaas ei jõua enam enne uue aasta algust võrku maha müüa, kuna tegevusloa vormistamine võtab aega kuus kuud. Kuid kui ka tegevusluba ei ole, siis maagaasiseaduse kohaselt peab EGV oma tegevust jätkama ja riigi varustuskindlus ei tohiks kannatada.
Seega palus MKM selgitada, milliste vahenditega plaanib EG Võrguteenus süsteemihaldurina alates 2015. aasta 1. jaanuarist varustuskindlust tagada.
Gaasi ülekandevõrkude lahutamise eesmärk on Ruuda sõnul vähendada Eesti energiasõltuvust Venemaast ning luua ka teistele müüjatele ligipääs gaasiturule, näiteks LNG-le. Ülekandevõrkude lahutamise nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist ja toimib mujal riikides.
«Seega ongi väga oluline, et ülekandevõrk oleks gaasi tarnijast eraldi, et oleks tagatud ka alternatiivne gaasivarustus. Kindlasti ei ole põhjust muretseda, et gaasivarustus võiks katkeda, aga riik tahab olla kindel, et vajadusel on alternatiivid olemas,» rõhutas Ruuda.
Lisaks viib praegu Euroopa Komisjon läbi Balti riikide gaasisüsteemide varustuskindluse analüüsi juhuks, kui Venemaa katkestaks Eesti ja teiste Balti riikide gaasivarustuse.
Palo kirjutas, et kolme Balti riigi hinnangul on gaasivarustuse Venemaa-poolse katkestamise tulemusena võimalik säilitada vähemalt osaliselt Leedu ja Läti varustamine maagaasiga. Seda asjaolu tõttu, et Leedu ja Läti saavad varustusraskuse korral vajamineva gaasi Läti gaasihoidlast.
Eesti süsteemihalduril sellist lepingut gaasi varustuskindluse tagamiseks ministeeriumile teadaoleva info kohaselt ei ole. Faktiliselt impordib Eestisse gaasi AS Eesti Gaas, kuid olles omandilises sõltuvuses Venemaast, ei ole Venemaa-poolse varustuskindluse häirimise esilekutsumise taustal garanteeritud, et AS Eesti Gaas maagaasi importi Eestisse jätkab.
Eestil on küll olemas ka toimetulekukava olukorraks, kui toimub varustushäire. Näiteks Tallinnas on nõue, et kui gaasi ei ole, peab tootjal olema varukütus.