Õhtulehe peatoimetaja: internetis on lehed oma lugejaskonda kasvatanud

Ajalehtede trükkimine Kroonpressi trükikojas Foto: Lauri Kulpsoo.

Kuigi Eesti Ajalehtede Liidu andmetel on viimaste aastatega ajalehtede tiraažid märgatavalt langenud, väidab Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, et interneti lugejaskonna arvelt on lehelugejate arv hoopiski tõusnud.

Koorbergi arvates on ajalehtede tiraažide langusel mitu põhjust, mis kõik omakorda kumuleeruvad. Esmalt veebi püsiühenduste lai levik ning internetis üha rohkem arenevad lehtede tasuta veebiväljaanded.

«Kui vaadata, kuidas on kasvanud ajalehtede lugemine internetis ning kuivõrd kahanenud paberlehtede lugejaskond ja tiraažid, võime ometi kindlalt väita, et kõik Eesti ajalehed on oma lugejaskonda tegelikult kasvatanud, samal ajal kui näiteks kanalite arvu suurenemine telemaastikul viib vaatajaskonna vähenemiseni ja mosaiigistumiseni.»

Kui 2008. aasta oli Eestis tegelikult veel majandusbuumi haripunkt, siis 2010. aasta suve võiks Koorbergi sõnul pidada languse lõpuks ja uue tõusu alguse platooks.

«Majanduse jahenemine, inimeste sissetulekute vähenemine ja üle 100 000 küündiv töötute arv ei saa mööduda jälgi jätmata ühestki majandusharust. Oma roll on olnud ka käibemaksutõusul ja sellega kaasas käinud hinnakerkel,» tõi Koorberg näiteid teistestki faktoritest, mis lehe tiraažidele mõju on avaldanud.

Kolmandaks peab tema hinnangul märkima ülemaailmset kriisi ajakirjandustööstuses.

«Ajaleht paberkujul pole enam esmatarbekaup, uudiseid saab kiiremini ja paremini, koos pildi ja heli ja teiste uudisetarbijate tagasisidega, elektroonilisest kanalist, mistõttu paberajakirjandus peab oma rolli ümber mõtestama ja otsima teid, mismoodi inimesele vajalik olla.»

Neljandaks ei saa Koorbergi sõnul üle ega ümber ka sellest, et müügisüsteem Eestis on taandarenenud, lehemüügi kohti vähemaks jäänud.

Tiraaži ei saa tellijaskonnaga üks-ühele võtta

Lehtede tellijaskond on Koorbergi kinnitusel üldjoontes püsivam ja lojaalsem kui ostjaskond, sest ostja hääletab oma rahakotiga iga päev, tellija vaid tellimust vormistades.

«See tähendab, et tellija hindab rohkem ajalehe püsivat kvaliteeti, maailmavaadet, materjali esitust.»

Loomulikult on ka tellimuste juures olukord pingestunud ning tellimusi on üha raskem pikendada.

«Ühel hetkel märkasime tendentsi, kus otsekorraldusega tellimused katkesid seetõttu, et inimeste arvel ei olnud tellimuseks piisavalt raha. Samuti on suurenenud nende lugejate hulk, kes otsustavad ajalehetellimuse valikul vaid soodsa pakkumise põhjal. Eri väljaannetel on vahekord oma tellijanumbriga erinev, mistõttu on nii lehtedel erinev ka strateegia müügipakkumiste tegemisel,» selgitas ta.

Küsimusele, kuidas püütakse seniseid tellijaid hoida ja uusi ligi meelitada, vastas Koorberg: «Kui küsida mõne toidukaupluseketi juhatajalt, missugust kaupa praegu kõige rohkem ostetakse, vastaks ta ilmselt, et jäätist, joogivett, ventilaatoreid ja soodushinnaga tooteid. Siit võib teha kaks fundamentaalset üldistust - peab olema tellijale vajalik ja kasulik ning pakkuma hinda, mis tunduks väga hea.»

Konkurents  leheturul on mehe sõnul alati olnud ja see on olnud konkurents nii parimate lugude, parimate tegijate, suuremate reklaamidiilide, tellijate, lugejate pärast.

Kui reklaamiandjatel on vähe raha, kaaluvad nad hoolega, millises kanalis ja millises väljaandes nende sõnum paremini kohale jõuab või millises kanalis saavad nad soodsaima diili.

Kui ostjal või tellijal on raha vähe, siis peab ta otsustama, kas täna lehte üldse osta, kas loobuda lehetellimusest, kas osta üleüldse digiboks või jätta ka telekas kui ajaröövel kus see ja teine.

«Ei saa just öelda, et majanduslanguse ajal saaksid lehemehed pea padjale nõjatada ja nautida buumiajal kogutud vilju,» sõnas Koorberg.

Ta lisas, et pidades silmas just tellija- ja müügiturgu, siis loomulikult on rasketel aegadel ka konkurents suurem.

Tulevatel aastatel hakkavad lehetegijad Koorbergi arvates nägema eri vormides tellimuse ja eri vormis ajalehe tulekut.

«Üha häälekamalt räägitakse veebiajalehtede tasuliseks muutmisest ja sellega on Eestiski algust tehtud.»

Samamoodi kavandatakse uusi tellimisvorme, mis põhinevad veebi ja paberlehe sümbioosil, selleks on vaja vaid leida mõistlik tehniline platvorm ning inimesele mugav makseviis.

«Kardetavasti ei saa paberajalehest enam sellist massilist nähtust, nagu ta oli Eestis näiteks möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpul. Kuid ma ei usu paberajakirjanduse kadumisse lähemate aastate jooksul.»

Koorberg usub ka, et kriisi lõppedes naasevad ka «kadunud pojad» (lugejad – toim) taas oma lemmiklehtede rüppe.