Pangateenustele kuluvad summad on Eestis hüppeliselt kasvanud

Foto: Repro

Samal ajal kui inimeste palgad aasta esimestel kuudel vähenesid, suurenesid summad, mis nad pankadele teenustasudena maksid.

Nii on pankade majandustulemused üha helgemad. Swedbank teatas eile, et jõudis üle viie kvartali Eestis taas kasumisse. Eelmises kvartalis ulatus kasum 108 miljoni kroonini, samas kui mullu samal ajal sai Eesti üksus kahjumit 365 miljonit.

Tänavune teise kvartali kasum enne laenukahjumeid ulatus 736 miljoni kroonini, mis on 14 miljoni võrra aastatagusest suurem. Seega tõusis pank kasumisse peamiselt tänu laenukahjumite vähenemisele.

Oma osa mängisid majandustulemuste paranemisel aga ka teenustasutulud. Need kasvasid aastatagusega võrreldes kaheksa protsenti, 254 miljoni kroonini.

Vanuritele keerulisem

Eile Tallinnas Swedbanki teenuseid kasutanud Janno Kübar ütles, et on oma tuttavatelt kuulnud pangateenuste kallinemisest. «Ise ma aga pangateenuste hindu eriti ei jälgi,» tunnistas ta.

Kübar teeb enamiku pangatoiminguid internetis, tänu millele tema makstavad teenustasud väga kõrged pole. «Samas, vanadele inimestele on see keerulisem,» märkis ta.

Kübar rääkis, et näiteks tema vanaema pole harjunud internetis pangateenuseid kasutama. Kuna Lool, kus vanaema elab, Swedbanki kontorit ei ole, siis võtab Kübar ise tema jaoks pangast pensioniraha välja.

«See on ikka jama,» kommenteeris Kübar fakti, et Eestis kallinevad finantsteenused kiiremini kui euroliidus keskmiselt. «Riik peaks midagi ette võtma.»

Sarnaselt Swedbankiga eelmises kvartalis kasumisse jõudnud SEB Eesti üksus avaldab oma teise kvartali teenustasude andmed alles augustis. Esimeses kvartalis oli teenustasude summa aga 16 protsenti suurem kui mullu samal ajal.

Nordea pank, mille kuue kuu kasum kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 46 protsenti, suutis aga teenustasutulusid kasvatada kuus protsenti.

Kulukas personaalteenus

Igal pangal on omad põhjendused, kuidas nad majanduslanguse ajal on suutnud inimestelt teenuste eest rohkem raha kätte saada.

Swedbanki Eesti peadirektori Priit Perensi sõnul on suurenenud nende teenuste kasutamise aktiivsus. «Näiteks kasvasid suuremate mahtude tõttu tulud väärtpaberitelt ja maksetelt – välismaksete osas on sel perioodil toimunud 12-protsendine juurdekasv,» ütles ta.

SEB põhjendas tulude kasvu sellega, et pank püüab pakkuda klientidele individuaalset teenust, mis on kulukam.

«Langeva turu taustal õnnestus Nordeal finantseerimise mahtusid suurendada,» ütles Nordea jaepanganduse juht Olavi Pakkonen. Tulud suurenesid tema sõnul ka tänu sellele, et üha rohkem on inimesi, kes teevad kõik oma pangatoimingud Nordeas.

Eurostati andmete põhjal võib oletada, et tulude kasvule on jõudsalt kaasa aidanud ka pangateenuste kallinemine. Finantsteenuste hinnad on Eestis juba pikka aega tõusnud kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Inspektsiooni käed seotud

Finantsinspektsioon ei näe võimalust hindade tõusu ohjeldada, teatades, et vastavalt Euroopa Liidu reeglitele on finantssektoris riiklik teenuse hinna määramine keelatud ja need kujunevad pakkujate konkurentsi tingimustes.

Kui aga konkurents tõhusalt ei toimi, siis peaks midagi ette võtma konkurentsiamet.
«Ma ausalt öeldes ei teadnud, et see nii on,» ütles ameti järelevalveosakonna juhataja Jaan Põldroos, kuuldes, et Eestis on finantsteenuste hinnad tõusnud kiiremini kui mujal euroliidus. «Paneme igasuguse info hinnatõusust aga kindlasti kõrva taha.»

Põldroosi sõnul on siiski raske lubada, et konkurentsiamet finantsteenuste hinnad nüüd luubi alla võtab.