Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti tõusis rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis kolm kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Eesti vähearenenud infrastruktuur on üks majandusarengut pidurdavaid tegureid.
Eesti vähearenenud infrastruktuur on üks majandusarengut pidurdavaid tegureid. Foto: Toomas Tatar

Maailma majandusfoorumi WEF täna avaldatud uues rahvusvahelise konkurentsivõime reitingus on Eesti 144 riigi hulgas 29. kohal, olles aastaga tõusnud kolme koha võrra, teatas Eesti konjuktuuriinstituut.

Maailma kõige konkurentsivõimelisemad riigid on:

1. Šveits

2. Singapur

3. USA

4. Soome

5. Saksamaa

6. Jaapan

7. Hongkong

8. Holland

9. Suurbritannia

10. Rootsi

Halvim on olukord Guineas, Tšaadis ja Jeemenis.

Meie peamistest kaubanduspartneritest on Soome, Rootsi ja Saksamaa esikümnes, Leedu 41. ja Läti 42. kohal. Idanaaber Venemaa on 53. positsioonil.

Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime arvestus tugineb 12 sambal ehk teguril. Raportist nähtub, et Eesti positsioonid sammaste lõikes on järgmised:

Sammas (tegur)Koht alamtabelis 2013Koht alamtableis 2014Punkte (max = 7)
Institutsioonid27264,98
Infrastruktuur40384,85
Makromajandus22206,00
Tervishoid ja põhiharidus29266,33
Kõrgharidus ja koolitus23205,49
Kaubaturgude efektiivsus30264,89
Tööturu efektiivsus12115,02
Finantsturgude areng35294,67
Tehnoloogiline arengutase29295,26
Turu suurus991003,07
Äritegevuse arengutase (keerukus)51484,32
Innovatsioon31303,95

Eesti konkurentsivõime suhteliseks tugevuseks 2014/2015 aastal on tööturu efektiivsus (11. koht), makromajandus (20.), kõrgharidus ja koolitus (20.), tervishoid ja põhiharidus (26.) ja kaubaturgude efektiivsus (26.).

Nõrgad küljed on turu väiksus (100. koht), äritegevuse arengutase (48.) ja infrastruktuur (38.). Eesti on oma positsiooni aasta võrdluses tugevdanud kümne samba osas, ühe samba osas on positsioon nõrgenenud.

Täiendavalt üldedetabelile ja konkurentsivõimele sammaste lõikes avaldatakse raportis ka riigi (majanduse) arenguaste kolmeastmelisel skaalal. Madalamalt arenguastmelt alates on riigid jagatud faktori- (ressursi-) põhisteks, efektiivsuspõhisteks ja innovatsioonipõhisteks.

Kui mullu oli Eesti paigutatud riikide hulka, millised on arenemas teiselt (efektiivsuspõhiselt) astmelt kolmandale (innovatsioonipõhisele) astmele, siis tänavu oleme tõusnud kolmanda astme riikide hulka. Kolmanda astme riike on 37. Üleminevasse gruppi kuulub 24 riiki, nende seas Läti, Leedu, Horvaatia, Ungari, Poola, Venemaa ja Türgi.

Tagasi üles