/nginx/o/2014/07/25/3231315t1hb9b9.jpg)
Väärismetallide pöördmaksustamine ja tõhusam kontroll sektoris on oluliselt piiranud käibemaksupettustega seotud ettevõtete tegevust, mille tulemusel tasusid väärismetallidega tegelevad isikud juulis esmakordselt viimase nelja aasta jooksul kokku rohkem käibemaksu kui riigilt tagasi küsisid.
Juuli algusest jõustunud käibemaksu seaduse muudatusega hakati võrdse konkurentsikeskkonna tagamiseks pöördmaksustama kõiki väärismetalle, väärismetalli sisaldavaid metallimaterjale ning vääriskive.
«Fiktiivne kullakaubandus on aastaid viinud riigieelarvest miljoneid, aga juba mõne kuuga oleme hakanud saama sektorist maksutulu. Pöördmaksustamisega tuleb olla väga ettevaatlik, sest seal on oma riskid, aga kuld on osutunud kaubaks, kus see on mõistlik,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Kui veel selle aasta veebruaris tagastas riik väärismetalliga seotud äriühingutele kokku 1,65 miljonit eurot, siis juulis oli väärismetallidega tegelevate isikute käibemaksu tasumise kohustus kokku 43 000 eurot. Antud isikute esitatud käibemaksudeklaratsioonide arv on langenud veebruari 137-lt juulis 107-ni.
Kindlasti ei ole väärismetallidega seotud sektor täielikult korrastunud ning maksu- ja tolliamet jätkab seal järelevalvet ja kontrollitegevust, et takistada kullaäriga seotud maksupetturite tegevust ja eemaldada käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtted, millel puudub reaalne majandustegevus.
Pöördmaksustamisel vastutab käibemaksu tasumise eest kauba või teenuse maksukohustuslasest ostja. Selle tulemusel ei toimu üldjuhul käibemaksu tegelikku eelarvesse tasumist ega riigi poolt sisendkäibemaksu tagastamist. Praegu maksustatakse sel viisil väärismetalle, väärismetalli sisaldavat metallimaterjali ja metallijäätmeid, ning investeeringukulda ja kinnisasju, kui maksukohustuslane on otsustanud sellise käibe maksustada.