/nginx/o/2014/09/02/3317349t1h8c9d.jpg)
Kõige enam on tänavu võrdõigusvolinikule esitatud kaebusi seotud väikelapse vanemate, eelkõige lapsehoolduspuhkuselt naasjate ning rasedate diskrimineerimisega.
Tööandjad diskrimineerivad Eestis kõige enam väikelaste vanemaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdõigusvolinikule on selle aasta kaheksa kuu jooksul esitatud ebavõrdse kohtlemise kohta 122 kaebust. Seda on rohkem kui 2013. aastal kokku, mil voliniku poole pöörduti kaebuse, selgitustaotluse või märgukirjaga 116 korral.
«Sel aastal on kurvaks tegevalt palju neid juhtumeid, kus meie juurde tuleb naine seepärast, et tööandja ei soovi teda enam pärast lapsehoolduspuhkust tööle võtta. Tööandjad koondavad lapsehoolduspuhkuselt naasjaid või püüavad muul viisil töösuhet lõpetada,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
«Tööandja selline teguviis rikub jämedalt lapsehoolduspuhkuselt naasja õigusi, mis on kaitstud meie seadustega. Panen kõigile tööandjatele südamele, et nad austaksid lapsevanemate õigust pärast lapsehoolduspuhkust oma endisele töökohale tagasi pöörduda,» rõhutas Sepper. «Selle asemel, et lapsevanemaid eemale tõrjuda, võiksid tööandjad rohkem mõelda sellele, kuidas muuta oma asutust peresõbralikumaks. See on nii uutele kui olemasolevatele töötajate märksa innustavam – õnnelik ja rahulolev töötaja annab ka suurema panuse,» märkis Sepper.
Võrdõigusvolinik lisas, et lapsevanemad, kes on sellist käitumist kogenud, võivad nõu ja abi saamiseks pöörduda voliniku kantseleisse. Voliniku kantseleisse võib ka helistada, voliniku kõnetund on igal kolmapäeval kell 10-14. «Tänu järgmise aasta lõpuni kestvale Norra riigi toetusele saame aidata inimestel pöörduda kahju hüvitamise nõudmiseks ka töövaidluskomisjoni ja kohtusse. Kui õigusi on rikutud, näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette kahjude rahalise hüvitamise. Diskrimineeritule hüvitise saamiseks aitamegi inimestel töövaidluskomisjonis asju ajada,» sõnas Sepper.
Varasemast enam on sel aastal esitatud ka kaebusi, milles inimene leiab, et teda on töösuhetes ebavõrdselt koheldud tema nahavärvi ja/või etnilise päritolu tõttu. Nii Ladina-Ameerika kui ka Lõuna-Aasia riikidest pärit Eesti töötajad on volinikule esitatud kaebuste järgi kogenud eelarvamuslikku suhtumist ja diskrimineerimist.
Kui vaadata pöördumiste põhjuseid valdkonniti, siis üle poolte juhtumite korral on küsimus puudutanud töövaldkonda, millele järgneb kaupade ja teenuste kättesaadavus.