Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Riik tahab keelata kiirlaenu reklaami teles, raadios ja internetis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Hansalu
Copy
Kiirlaenu reklaam.
Kiirlaenu reklaam. Foto: Toomas Huik

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas eelmise nädala reedel valitsusele reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega keelatakse turunduslikud reklaamlaused ja kiirlaenureklaam raadios, televisioonis ja internetis.

Seadust muudetakse nii, et reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, on lubatud esitada vaid seaduses sätestatud järgnevat teavet: teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid; seaduses sätestatud teabekoosseisuga tüüpilist näidet krediiditingimustest; teavet, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga või mõlemaga; tasusid, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, siis sellekohast teavet ning teavet volituste ulatuse kohta; üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Igasugused hüüdlaused, mis kutsuvad üles laenu võtma kingituseks, kuu lõpus hakkama saamiseks vms, on eelnõu jõustumisel keelatud.

Teine suurem planeeritud muudatus on see, et keelatakse tarbijakrediidi andmise reklaam televisioonis ja raadios ning internetis, välja arvatud kiirlaenu pakkuva ettevõtja veebilehel. Piirang ei laiene eluasemelaenule, liisingule, järelmaksule ega rahvusvahelise krediitkaardi vahendusel antavale tarbijakrediidile. Esimese kolme puhul on laenud sihtotstarbelised ja klient ei saa raha oma äranägemise järgi kasutada. Viimane on vastutulek ettevõtjatele, kuna rahvusvahelise krediitkaardi taotlemiseks tuleb läbida korralik taustakontroll.

Eelnõus kavandatud reklaamiseaduse muudatuse peamisteks eesmärkideks on tarbija kui lepingulise suhte nõrgema poole huvide ja õiguste kaitse ning makseraskustesse sattumise ennetamine. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik kujundada tervem infokeskkond, kus inimeste majanduslikule toimetulekule potentsiaalselt ohtlike toodete pakkumine ei ole agressiivne, nende toodete tarbimist ei käsitata iseenesestmõistetavana ning ei pisendata ega eirata tarbimisega kaasnevaid ohte.

Eelnõus esitatud muudatused toovad kaasa olukorra, kus tarbijakrediidi reklaami ei ole võimalik lisasõnumite abil ahvatlevamaks muuta ning reklaami edastamiseks ei saa valida sellist kanalit, mis piiratud eetrisekundite tõttu ei võimalda piisavat süvenemist tootetingimustesse (televisioon ja raadio) või kus laenulepingu sõlmimine on niivõrd lihtne, et seda saab teha vahetult ehk mõne loetud minuti jooksul pärast kokkupuudet reklaamiga (internet). 

Tagasi üles