Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/30/395091t1h8e37.jpg)
Barack Obama kirjutas eile alla ja andis seadusliku jõu Wall Streeti kapitaalremondi kavale – suurimale alates 1930. aastatest.
Ulatuslikud ümberkorraldused algavad seega vähem kui kaks aastat peale Lehman Brothersi kokkukukkumist.
Uuele seadusele andis kohe oma heakskiidu ka USA keskpanga esimees Ben Bernanke, kes ütles: «Uus seadus aitab vältida kriisi kordumist ja asetab USA finantssüsteemi kindlamatele alustele.»
Bernanke hoiatas samas presidenti küllaltki teravalt eelseisvatest väljakutsetest. Nii näiteks ei näe ta kiireid lahendusi nõrga tööturu turgutamiseks ning peab Ameerika majanduse tulevikku «ebatavaliselt ebakindlaks».
Nende märkustega vallandas ta Wall Streetil odavmüügi laine, S&P 500 indeks langes börsipäeva lõpus 1,28 protsendi võrra. Ühtlasi aitavad keskpankuri sõnad mõista, miks Obama seadusandlikud saavutused USA avalikkuse niivõrd ükskõikseks on jätnud.
Quinnipiaci ülikooli küsitluse järgi langes presidendi populaarsus juunis 44 protsendi peale.
Ligikaudu 56 protsenti ameeriklastest ei ole rahul viisiga, kuidas Obama majandusasju korraldab – vaatamata sellele, et ta viimase kolme kuuga juba kaks suurt seadust, tervishoiu- ja Wall Streeti reformi läbi on surunud.
Obama ütles, et Dodd-Franki Wall Streeti reformi seadus «kaitseb tarbijate finantshuve tugevamini, kui ükski dokument enne seda».
Ta lisas, et uus tarbijaamet kaitseb laenuvõtjaid hüpoteegi- ja krediitkaardifirmade poolse kuritarvitamise eest.
«Käesoleva reformiga tuleb lõpp lootusetute laenude kuhjumisele, mis võlamulli suureks puhusid,» ütles Obama.
Ühtlasi tõotas president, et see uus 2300-leheküljeline seadus välistab vastuolulised väljaaitamised, millest kindlustusettevõte AIG ja suurpangad 2008. aastal kasu lõikasid.
Veel vahetult enne allkirjastamistseremooniat läks vihaseks vaidluseks 34 miljardi dollari pärast, mille senat soovis lisada enam kui 2 miljoni pikaajalise töötu täiendavateks toetusteks.
Eelnõu vastuvõtmine venis kuude kaupa, kuna vabariiklaste ja isegi mõnede tsentristlike demokraatide meelest võib see laiemas kontekstis soodustada uue stiimulitepaketi heakskiitmist, mis süveneva eelarvekriisi valguses oleks nende meelest meeletus.
Eelnõu võeti eile õhtul lõpuks vastu 59-39 hälteenamusega.
Viivitustest võib hoomata, kuivõrd pingeliseks kujuneb poliitiline kliima novembrikuiste kongressivalimiste eel. Küsitluste valguses kipub ülekaal alamkojas demokraatide käest ära libisema.
Quinnipiaci küsitluse järgi edestaks Obama 2012. aasta presidendivalimistel küll napilt Sarah Palinit, kuid saaks lüüa meessoost vabariiklaselt.
Copyright The Financial Times Limited 2010.