Osaühingu eelnõu toob kaasa enam õhumüüjaid

Dmitri Burnašev Foto: Marina Puškar

Justiitsministeeriumi koostatud eelnõu annab lootust, et järgmisest aastast saab osaühinguid asutada ilma, et peaks kohe 40 000 krooni sisse maksma. EASi alustavate ettevõtete divisjoni juhi Dmitri Burnaševi sõnutsi suurendab see eelkõige konsultatsioonifirmade teket.

Kas 40 000 krooni kapitali nõue on siiani takistanud inimesi ettevõtteid loomast?

Oleneb sellest, millise äriideega on tegemist. Enamasti on äri alustamisega seotud summad suuremad kui 40 000 krooni, seega on ettevõtjal algkapitali vaja olenemata sellest, kas sissemakse tuleb teha või mitte.

Samas on olemas ka neid ärisid, mille asutamise kulud on väiksemad kui 40 000 krooni. Nende puhul võib sissemaksenõue küll takistuseks saada. Seda näiteks juhul, kui ettevõtja otsustab FIEna tegutsemise asemel osaühingu registreerimise kasuks.

Kui palju võiks selle nõude leevenedes uusi ettevõtteid tekkida?

Uute ettevõtete arvule võib see avaldada positiivset mõju. Teiselt poolt, peamised riskid ettevõtlusega alustades on ikkagi seotud ennekõike sellega, kas kaupa või teenust suudetakse kvaliteetselt toota, kas sellele suudetakse määrata õiglast hinda ja kas leidub piisavalt kliente, kes oleksid nõus väljapakutud hinnaga kaupa või teenust ostma.

Ajutiselt võib neid riske maandada ettevõttesse lisakapitali kaasamisega, kuigi kapital iseenesest probleemi ei lahenda. Kapitali sissemaksmise nõude kergendamine teadaolevalt ühtegi mainitud riski ei maanda.

Kui suur on praegu inimeste tahe ettevõtjaks hakata?

Kui vaadata asutatud äriühingute arvu järgi, siis nii möödunud kui sel aastal on uute ettevõtete arv olnud ajalooliselt väga kõrgel tasemel. Uuringute kohaselt eelistaks ligi 43 protsenti Eesti elanikest olla ettevõtjad.

Võrdluseks, kolm aastat tagasi oli selliseid vastuseid 40 protsenti. Selle näitaja järgi on Eesti inimeste ettevõtlusaktiivsus suurem kui näiteks Soomes, Hollandis või Saksamaal.

Peamised põhjused, miks ei hakata ettevõtjaks, on ennekõike rahanappus, äriidee puudumine ja ebasoodne majandusolukord.

Kas väiksem sissemakse motiveeriks ettevõtjaks hakkama?

Kuna rahanappus on üks peamisi põhjusi, miks ettevõtlusega ei alustata, siis teoreetiliselt võiks väiksem sissemakse või sissemaksenõude leevendamine motiveerida ettevõtjaks hakkama. Samas, nagu juba mainitud, paljude äride alustamise kulud on suuremad kui kapitali sissemakse nõue, seega peab ettevõtjal raha ikkagi olema.

See muudatus võib aidata neid alustajaid, kellel põhivara peaaegu polegi, näiteks neid, kes pakuvad mingeid teenuseid – konsultatsioon, koolitused, veebipõhised teenused vms. Ehk siis firmasid, kus peamine ressurss on omanike/töötajate peades, mitte tootmisvahendites. Seda eriti juhul, kui ei taheta kaaluda võimalust tegutseda FIEna.