/nginx/o/2013/01/18/1528608t1h240c.jpg)
«Kesklinnas muinsuskaitse all olevas majas tuvastas tellitud ekspertiis, et rõdud on ülimalt ohtlikus seisukorras ja need tuleb lammutada. Ühistu üldkoosolekul otsustas enamus, kes koosneb rõdudega korterite omanikest, et rõdud tuleb taastada. Selleks otsustati võtta pangalaenu ja omanikud hakkaksid seda võrdselt tagasi maksma,» kirjutab lugeja.
«Majas on üheksa korteril rõdu ja seitsmel korteril puudub rõdu. Rõdudeta korterid on vähemuses ja nii otsustatigi, et maksma peavad kõik korteriomanikud, sest muinsuskaitse nõudvat maja fassaadi säilimist. Olgu öeldud, et rõdud on hoovipoolsel küljel, mitte tänavapool. Rõdud on ikkagi privileeg ja siinkohal pole ilmselt õiglane kõigilt ühesugust kulude kandmist,» kirjutab lugeja.
Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.
Korteriomandiseaduse paragrahvidest 1 lg 2 ja 2 lg 2 tulenevalt on rõdu(konstruktsioon) kaasomandi ese. Seetõttu vastutavad selle korrasoleku ja ohutuse eest kõik korteriomanikud, kandes ühiselt ka vastavad kulud.
Usun, et kui vaataksime eeltoodud põhimõtet silmas pidades tagasi aega, kui korteriomandid Teie kortermajas moodustati, siis leiaksime suure tõenäosusega, et rõdude kasutamise privileeg on seotud korteri kõrgema ostuhinnaga.
Kokkuvõttes soovin öelda, et sageli kiputakse korteriomandite puhul unustama asjaolu, et korteriomandite moodustamine on käsitletav korteriomanikevahelise lepinguna, mis kehtib ka (esimeste) korteriomanike õigusjärglaste suhtes.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.