Väikestel ehitusfirmadel jagub tööd rohkem kui töökäsi

Valga gümnaasiumi renoveerimistööd. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi statistikaameti andmetel on Eesti ettevõtete ehitusmahud kolmandat kvartalit järjest langenud, ütlevad väiksemad ehitusfirmad, et neil on tööd nii palju, et ei jõua äragi teha.

«Siin, kus meie tööd teeme, siin tuleb kortermaju nagu seeni pärast vihma – ei paista küll sedamoodi, et vähem oleks,» rääkis DRS Grupp OÜ tegevjuht Danel Kondrov. Ta lisas, et väiksematel ehitusettevõtetel on alati suvel rohkem tööd.

«Me ise näeme ja tunneme, et tööd on nii palju, et ei jõua ära teha ja peame tihti ära ütlema,» tõdes Kondrov. Ehitusmahtudele paneb tema sõnul piiri tööjõupuudus, kuna töökäsi pole kuskilt võtta.

Lõuna-Eestis tegutseva noore ehitusfirma OÜ Normandia ehitusmahud on võrreldes 2013. aastaga kasvanud sel aastal 2-3 korda. Kui eelmisel aastal teostas ettevõte töid peamiselt eraklientidele, siis selle aasta tellimustest moodustavad ligi 40 protsenti korteriühistud ja ärikliendid ning 60 protsenti erakliendid, rääkis ettevõtte juht Priit Rebane.

«Meie hinnangul suudab ja peabki erasektor suuremas osas ehitusäri Eestis ülal hoidma, seda enam, et europrojektid ei ole Eesti ehitussektorile igavene rahavoog,» kommenteeris Rebane seda, et praegu ei ehitata Eestis eurorahade eest. Tema hinnangul on ehitussektor elujõuline, kui äri tugineb peamiselt erasektorile, mida toetavad täiendavalt avaliku sektori tellimused. «Mitte vastupidi, millest ehitussektor viimastel aastatel elatunud on,» lisas ta.

Suure ehitusfirma AS Rand ja Tuulberg juhataja Taivo Täht arvas seevastu, et ehitusmahtude vähenemist tajuvad praegu ilmselt kõik Eestis tegutsevad ehitusfirmad. Tema sõnul pole Rand ja Tuulbergi käive tänu eelmisel aastal sõlmitud suurtele lepingutele veel langenud, aga kui vaadata turul pakutavaid objekte, eriti riigihangete puhul, siis nende arv on võrreldes paari eelmise aastaga oluliselt langenud. Sellepärast on ka konkurents nende objektide ehitamiseks oluliselt suurenenud, selgitas Täht.

Täht tõdes, et praegu ei suuda erasektor euroraha täielikult asendada. «Minu arust läks isegi suhteliselt hästi, et majandustsükkel oli selle aasta alguseks sellises seisus, et erasektori panus hakkas kasvama, muidu oleks kukkumine oluliselt valusam olnud,» märkis ta. Tema sõnul elavnesid oluliselt nii ärisektor kui elamuturg, kuid samas pole ta selle trendi jätkumises eriti kindel. «Loodetavasti avaneb uus euroraha ja riiklik tellimus pöörab jällegi tõusule,» sõnas Täht. «Turu maht jääbki ilmselt lähematel aastatel väiksemaks kui ta viimasel paaril aastal oli, aga eks sellega tuleb kohaneda.»

Ehitusettevõtte Solid OÜ juhatuse liige Roland Ojala ütles, et nemad ehitavad ainult Soomes, aga nende ettevõttel jagub samuti tööd. «Üldine tendents on aga Soomes ka ikkagi langus ja hindade tihe konkurents,» tõdes ta.

Ojala rääkis, et ettevõte teeb tööd rohkem eraisikutele. «Suuri töid ei tasu teha, sest seal on nii suur konkurents ja hinnad on väga madalad. Ma usun, et Eestis on samamoodi, aga Eestis ei saa jällegi eraisikutele töid teha, sest nad maksavad mustalt,» kommenteeris ta.