/nginx/o/2014/05/14/3028196t1h69cf.jpg)
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku neli protsenti vähem, teatas statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid kolmandat kvartalit järjest.
Ehitusmahud jäävad aina väiksemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
II kvartalis ehitati omal jõul 539 miljoni euro eest, sellest hooneid 337 miljoni ja rajatisi 202 miljoni euro eest. 2013. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine kaks protsenti ning rajatiste ehitamine vähenes 13 protsenti.
Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka käesoleva aasta esimesel poolel. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga kolmandat kvartalit järjest, viies sellega langusesse ka kogu ehitusturu.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht jäi 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samaks, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis kaheksa protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta II kvartalis kasutusse 631 uut eluruumi, mida on 147 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1333 eluruumi ehitamiseks – enam kui poole võrra rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 212 mitteelamut kasuliku pinnaga 103 100 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, kaubandus- ja laohoonepinda.