Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: mis juhtub Eestis, kui hädaabisse helistab väikelaps?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
5aastane Suurbritannias elav Jacob Reese helistas 2013. aastal ise hädaabisse, kui tema 7aastane õde suutis end emaga kodus tuppa kinni lukustada ja ema paanikasse läks, sest 5aastane poiss jäi üksi 2aastase vennaga.
5aastane Suurbritannias elav Jacob Reese helistas 2013. aastal ise hädaabisse, kui tema 7aastane õde suutis end emaga kodus tuppa kinni lukustada ja ema paanikasse läks, sest 5aastane poiss jäi üksi 2aastase vennaga. Foto: SCANPIX

«Mis juhtuks, kui väikelaps helistaks kiirabisse? Mul on kaks last. Vanem 2,6-aastane ja noorem üheksakuune. Kui mul hakkaks kodus halb või juhtuks midagi ja näiteks minu laps oskaks helistada 112 ja öelda, et «emme või mama on ai ai», aga rohkem ei midagi, siis kas päästekeskus saab kindlaks teha, kust tuleb kõne ja kiirabi välja saata? Nimelt hiljuti käis kusagil uudistes läbi, et kolmeaastane laps päästis oma ema elu sellega, et oskas vähemalti helistada kiirabisse ja pudistada, et emal on halb,» küsis Tarbija24 lugeja Olga.

Vastab Häirekeskuse arendusosakonna ekspert Edvi Freiberg:

Häirekeskuse jaoks on 112-le helistatud kõik kõned hädaabikõned, olgu helistajaks laps või täiskasvanu.

Päästekorraldajate hinnangul on lapsed väga head hädaabikõne tegijad. Lapsed on harjunud vastama kodus, lasteaias või koolis küsimustele. Seetõttu vastavad nad ka väga täpselt sellele, mida päästekorraldaja küsib. Lastel ei ole elukogemust ja seetõttu nad ka ei oska kogemuste põhjal oletada ning räägivad päästekorraldajale just täpselt seda, mida antud hetkel näevad. Samuti vastavad nad küsimustele lühidalt, seega aega säästvalt.

Päästekorraldajad on harjunud küsima ning koolitatud lastega rääkima. Nad oskavad suunavate ja täiendavate küsimuste varal vajaliku info kokku koguda. Päästekorraldajate sõnul ei ole küll keegi sellepärast abita jäänud, et helistajaks on laps.

Praeguseks on töös 112-le helistajate positsioneerimise süsteem ning nüüdsest on ka tunduvalt kergem välja selgitada, kus helistaja asub. Lauatelefonilt helistades positsioneerib süsteem helistaja asukoha maja täpsusega. Mobiililt helistades on vaja sündmuskoha määramiseks öelda täiendavat infot. Kaardi abil on päästekorraldajal suunavate küsimuste varal võimalik ka lapse käest sündmuskoht täpselt välja selgitada.

Küll aga ei ole praegu võimalik positsioneerida ilma SIM-kaardita helistaja asukohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõigil mobiilifirmadel ei ole veel tehnilist võimekust SIM-kaardita helistaja asukohaandmete edastamiseks Häirekeskusele. Kui aga tõesti jääb helistaja täpse asukoha väljaselgitamiseks infot väheseks, siis pöördub Häirekeskus koheselt politsei poole, kes siis oma võimalusi ja õigusi kasutades teeb kiiresti kindlaks helistaja asukoha.

Siit ka palve lapsevanematele: palun õpetage juba varakult lastele selgeks number 112 ning sellele helistamine.

Tagasi üles