/nginx/o/2013/01/24/1536944t1h7fba.jpg)
If Kindlustus toob korstnapühkija abiga välja viis olulist punkti, mida ahju kütmisel meeles tuleks pidada.
If Kindlustus toob korstnapühkija abiga välja viis olulist punkti, mida ahju kütmisel meeles tuleks pidada.
Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse keskmiselt 200 tulekahju.
Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja Leo Kalme sõnul on puhastatud korstnal kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.
Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
Kurb statistika
Päästeameti andmetel oli möödunud aastal 73 pühkimata korstnast alguse saanud tulekahju, hooletust kütmisest sai alguse 83 põlengut ning need tulekahjud nõudsid ka kolm inimelu. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Kas pühkida ise või kutsuda korstnapühkija?
Neli aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija. If Kindlustus ei nõua korstnapühkija ametlikku akti, kuid küttekehad peavad olema hooldatud ja korstnad pühitud.
Kellel aga töövahendid ning oskused puuduvad, soovitab kindlustusfirma tellida korstnapühkija.