/nginx/o/2012/04/25/1073856t1h476b.jpg)
/nginx/o/2013/10/17/2553656t1h1e9a.jpg)
Riigi küberkaitsestrateegia loomise käigus küpses plaan dubleerida hulk riigi toimimiseks vajalikke andmeid ja teenuseid Eestiga sõbralikes suhetes olevates riikides asuvatesse serveritesse.
Eesti tahab luua digitaalsed saatkonnad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba praegu on teatud Eesti saatkondades olemas serverid, kus hoitakse koopiaid riiklikult olulistest andmekeskkondadest ja -registritest. Asjaolu, et need serverid nõuavad tihti niigi kitsastes oludes tegutsevatelt saatkondadelt spetsiaalsetele nõuetele vastavaid ruume, oli üks põhjus, miks riiklikku küberkaitsekava luues jõuti ideede põrgatamise käigus uue ja ambitsioonika kavani.
Nimelt plaanib Eesti oluliste andmebaaside dubleerimise tarbeks luua peale füüsiliste saatkondade veel eraldi digitaalsed andmesaatkonnad ehk hakata rentima pinda sõbralikes riikides asuvates ja kõrgetele turvastandarditele vastavates serveriparkides.
Eile toimunud e-Eesti nõukogu nõupidamisel sai andmesaatkondade idee rohelise tule, mis tähendab, et programmiga minnakse edasi ja esimesed katseprojektid koostöös välisriikidega võivad ilmselt juba lähitulevikus tööd alustada.
«On ülimalt oluline, et e-Eesti oleks turvaline ja meie riik ka kriisiolukorras toimiv. Selleks annab kriitiliste süsteemide andmesaatkondades hoidmine vajalikku kindlust,» kommenteeris nõukogu esimees, peaminister Taavi Rõivas, lisades, et tegemist on maailmas uudse ideega, millest on huvitatud ka meie liitlased ja partnerid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Taavi Kotka sõnul aitavad andmesaatkonnad kindlustada riigi digitaalset järjepidevust ning samuti selle toimimist võimalikes kriisiolukordades, nagu küberrünnakud või äärmusliku teoreetilise näitena ka riigi territooriumi okupeerimine.
«Mitmed registrid ja teenused eksisteerivadki ainult digitaalsel kujul, mistõttu peame olema kindlad, et ei teki olukorda, mil need teenused ei toimi või mingid andmed ei ole kättesaadavad,» põhjendas ta vajadust dubleerimise järele.
«Algne idee on see, et oleksime võimelised jätkama riigi toimimist ka siis, kui Eesti füüsiline territoorium on vallutatud,» lisas Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Jaan Priisalu. Samuti on läbi räägitud välisriikide tehnikutega; riike Priisalu veel nimetada veel ei soovinud.