/nginx/o/2010/07/22/406366t1h12ce.jpg)
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni hinnangul ei ole Euroopa Liidu niinimetatud neljas raudteepakett Eestile sobiv lahendus, kuna Eesti turg on liiga väike ja raudteesektori killustamine ei ole mõistlik.
Eesti Raudtee: neljas raudteepakett ei sobi Eestile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Konkurentsist rääkides peaks turu avamine teoorias konkurentsi edendama, suurendades sel viisil efektiivsust. Eesti turg on aga nii väike, et sektori killustamine toob endaga kaasa nii topeltkulutusi kui ebamõistlikke investeeringuid. Kaubavedude puhul ületavad investeeringud veduritesse, vedurimeeskondadesse, depoodesse, logistilistesse teenistustesse juba täna veetavate kaubarongide vajadused. Reisiveonduses on ka Eesti riik Elroniga otselepingu sõlmimist puudutavas kohtuvaidluses rõhutanud, et Eesti raudteevedude turg ei ole oma marginaalse mahu tõttu atraktiivne,» rääkis Asmann BNS-ile.
Teisalt killustab Asmanni sõnul jagunemine sektorit, mis toob kaasa ebaefektiivsuse.
«Kuna raudteesektori erinevad osad on omavahel väga tihedalt seotud, on konsolideerumine maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks vältimatu.»
«Olemasolevate ressursside aruka kasutamise tagab investeeringute planeerimine õigel ajal, kohas ja mahus, mis eeldab ühiseid eesmärke ja otsuseid. Kui üldine vaade on killustatud, muutub suuremate investeeringute planeerimine keeruliseks. Eesti oludes viib turu killustamine topeltkulutusteni ja seeläbi Eesti kui transiidikanali kallinemiseni. Kuna Eesti on olnud raudtee-ettevõtjate jagamisega Euroopa esirinnas, siis kanali kallinemise ja topeltinvesteeringute efekt on meil tänaseks suuremalt jaolt juba käes ning tulenevalt kaubavahetuse langusest on tekkinud vajadus infrastruktuuri kinni maksmiseks riigi poolt,» ütles ta.
Asmann lisas, et Euroopa Liidu neljas raudteepakett reguleerib suhteid Euroopa Liidu riikide vahel ja jätab igale liikmesriigile avatud käed suhtlemises kolmandate riikidega, näiteks Venemaaga.
«Riigi tarkus peabki antud oludes seisnema õige tasakaalu leidmises Euroopa Liidu seaduste ning meie reaalsete vajaduste ja võimaluste vahel,» ütles ta.
Euroopa Liidu neljanda raudteepaketi eesmärk on raudteeturu avamine ning sõltumatuse ja võrdsete reeglite tagamine infrastruktuuri kasutamiseks. Eesmärk on eemaldada allikad, mis võivad tekitada huvide konflikte ning tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused konkureerimiseks.