/nginx/o/2010/07/20/405708t1h0a8b.jpg)
Moody’s, Standard & Poor’s ja Fitch peaaegu valitsevad reitinguagentuuride turgu. Kas mõjukad Ameerika firmad võivad Vanale Maailmale liiga teha?
Kolm reitinguagentuuri tegutsevad finantsmaailma kohtumõistjana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krediidireitinguid kasutavad investorid, börsimaaklerid ja valitsused, et saada sõltumatut ja kergesti kasutatavat infot majandusolukorra hindamiseks.
80 protsenti reitinguagentuuride turuosast on jagatud kahe firma vahel: Moody’s ja Standard & Poor’s. Kolmas tegija on Fitch, kusjuures kõik kolm firmat pärinevad Ameerika Ühendriikidest.
Agentuuride mõjuvõim kajastub nende hinnangutes, mida antakse nii firmadele, riikidele kui ka võlakirjadele.
Agentuurid annavad hinnanguid üldiselt tähtedes. Tavaliselt on parim hinnang AAA; mõnikord lisanduvad sinna numbrid. Madalaim tase on C – rämpsreiting. Lisaks tähtedele antakse hinnang ka reitingu muutumisele. Seda nimetatakse reitingu väljavaateks ja väljendatakse kolmes variandis: positiivne, stabiilne või negatiivne.
Hindajate võimu näitavad kas või nende hiljutised teated ja nende tagajärjed. Esmaspäeval Moody’se alandatud Iirimaa riiklike võlakirjade teate järel kukkusid langusesse mitmed Euroopa börsid.
Küsitavad hinnangud
Standard & Poor’si ajalugu ulatub aastasse 1860. Firma on korduvalt sattunud kriitika alla, kuna on andnud kahtlase väärtusega hinnanguid. Praeguse majanduskriisi alguses andis firma kõrge reitingu ka laenudele, mis hiljem osutusid rämpsuks.
Üheks praeguse ülemaailmse majanduskriisi soodustajaks peetaksegi reitinguagentuuride ebapädevaid hinnanguid. Kuluaarides sahistatakse ka, et tegu ei olnud ebapädevusega, vaid pahatahtliku rämpslaenude müügiga.
Ka LHV analüütiku Joel Kukemelki sõnul on reitinguagentuuridel oma roll praeguse kriisi põhjustamises. «Nad andsid AAA-reitinguid, hoomamata, kui keerukas struktuur nende tehingute taga oli,» selgitas ta.
Reitinguagentuurid on kriitika alla sattunud veel mitmetel põhjustel. Agentuuride ja firmade juhtide liiga tiheda läbikäimise taga nähakse suurkorporatsioonide jaoks soodsate analüüside tegemist.
Kukemelki kinnitusel on viimasel kahtlusel tõepõhi all.
«Kui võtame Goldman Sachsi, siis neil on üksus, mis nõustab ettevõtteid nii, et nad saaksid võimalikult kõrge reitingu. Suur osa tööst tehakse ettevõtte eest ära koos reitinguagentuuriga. Seal on omavahel väga tihe suhtlus ja eks nad ikka tea, kuidas kõrgemat reitingut saada.»
Ka võib firmadest investoreid eemale peletada põhjendamatult madala reitingu määramisega. «Hoolimata valedest otsustest on agentuuride mõju ikka suur,» märkis Kukemelk.
1,8 miljardi dollarilise aastakäibega Moody’se asutas 1909. aastal John Moody.
Firmat on süüdistatud oma võimu kuritarvitamises ja kasuahnuses. Ühel juhul pakkus Moody’s «tasuta reitingut» Saksa kindlustusfirmale, mis teenusest loobus. Pärast kindlustusfirma pakkumisest keeldumist Moody’s siiski jätkas reitingu andmist. Ajapikku langetas Moody’s firma reitingut, kuni jõuti rämpsreitinguni. Mõne tunniga kaotas Saksa firma 175 miljonit dollarit.
Sõnumitooja kurb saatus
2007. aastal, kui USA kinnisvaraturg oli kokku kukkumas, hakkas Moody’s oma ridasid puhastama analüütikutest, kes hoiatasid olukorra ohtlikkuse eest.
Samas edutati neid töötajaid, kes aitasid Ameerika vedada suurimasse kriisi pärast Suurt Depressiooni. Moody’s seadis selles olukorras firma kasumlikkuse usaldusväärsusest ettepoole.
Portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik sellisel kujul agentuuride rolli tulevikus ei näe. «Nad liiguvad infole järele ega näe lahendusi ette. Näiteks Kreeka puhul hakkasid agentuurid reitinguid langetama alles siis, kui olukord oli väga hull,» ütles Lepik.