IRL selgitab: 18 küsimust ja vastust tulumaksuvabastuse kohta

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu Foto: Peeter Langovits / Postimees

IRLi ettepanek kehtestada alla 500-eurosele palgale tulumaksuvabastus on tekitanud omajagu vastukaja ning segadust. Ettepaneku autorid vastavad 18 ideega seotud küsimusele.

1. Miks madalapalgaliste maksuvabastust vaja on?

Eestis on ligi 190 tuhat inimest, kes saavad palka, mis jääb maksuvaba miinimumi ja 500 euro vahele kuus. See tähendab, et nad maksavad hoolimata madalast palgast iga kuu veel kuni 69 eurot tulumaksu. Suur osa neist inimestest tulevad vaevu ots-otsaga kokku ja seetõttu on neilt tulumaksu kogumine lihtsalt ebamoraalne. Neilt inimestelt tulumaksu kogumine on ka ebaefektiivne, sest osa neist inimestest peab väikese sissetuleku tõttu pöörduma sotsiaalsüsteemi poole.

Madalapalgaliste maksukoormuse vähendamist on Eestile soovitanud ka nii Euroopa komisjon, Rahvusvaheline valuutafond kui ka OECD. Sellel on kaks peamist eesmärki:

1) See suurendab vähe teenivate töötajate sissetulekut ja parandab nende perekondade toimetulekut ja suurendab inimeste ostujõudu. IRL peab õigeks, et riik ei koguks maksu toimetulekuraskustes inimestelt, kellele ta teisalt peab sotsiaaltoetusi andma. Meie ettepanek soosib inimeste ise hakkamasaamist. See on pikk samm selles suunas, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast väärikalt ära, ega peaks sõltuma sotsiaaltoetustest.

2) See tõstab inimeste motivatsiooni töötada ning aitab kaasa töötuse vähendamisele. IRL-i ettepanek aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus peagi ületab pensionile jääjate arv uute tööturule sisenejate oma.

2. Mis on IRLi ettepanek?

IRL teeb ettepaneku vabastada 500 eurot teenivad inimesed tulumaksust. Selleks tuleb siduda maksuvaba tulu suurus inimese sissetulekuga nii, et mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvaba tulu. Nii maksavad kõik kuni 846 eurot teenivad inimesed sõltuvalt oma sissetulekust tänasest vähem tulumaksu. See on täiesti uus lähenemine Eesti maksupoliitikas, mitte tavaline maksuvaba tulu tõstmine, sest maksuvaba tulu seotakse esmakordselt sissetulekuga.

3. Kuidas eelnõu sisuliselt välja näeb?

a) Inimesel, kes teenib kuni 500 eurot kuus, on edaspidi kogu sissetulek ehk 500 eurot tulumaksuvaba ja ta ei maksa tulumaksu. (Tema maksuvaba tulu on edaspidi 500 eurot)

b) Inimesel, kes teenib üle 500 euro kuus vähendatakse maksuvaba miinimumi iga 500 eurot ületava teenitud euro kohta 1 euro võrra.

Näide 1: Inimene teenib 400 eurot kuus. Sellisel juhul on tema tulu maksuvaba ja ei maksa tulumaksu. Praeguse süsteemi kohaselt maksaks ta 2015. aastal tulumaksu (400-154)*20%=49,2 eurot kuus.

Näide 2: Inimene teenib 500 eurot kuus. Sellisel juhul on tema tulu maksuvaba ja ei maksa tulumaksu. Praeguse süsteemi kohaselt maksaks ta 2015. aastal tulumaksu (500-154)*20%=69,2 eurot kuus.

Näide 3: Inimene teenib 600 eurot kuus. Sellisel juhul on tema maksuvaba tulu uue süsteemi kohaselt 500 – (600-500) = 400 eurot ja ta maksab tulumaksu (600-400)*20%=40 eurot. Praeguse süsteemi kohaselt maksaks ta 2015. aastal tulumaksu (600-154)*20%=88,8 eurot.

4. Kas see on astmeline tulumaks?

Ei, sest ühtegi täiendavat maksuastet ei kehtestata ja täiendavalt kedagi maksustada ei soovita, nagu soovib teha Keskerakond. Suuremapalgalisi eraldi täiendavalt ei maksustata ning inimeste pürgimus kõrgema palga poole ei ole riigi poolt kõrgema tulumaksuprotsendiga karistatud.

On loomulik, et konkurendid ei mõista seda, sest tegemist on Eesti kontekstis täiesti uue lähenemisega maksuvabale tulule – maksuvaba tulu väheneb sõltuvalt inimese sissetulekust lineaarselt.

Juhul kui see on astmeline tulumaks, on Eestis ka täna astmeline tulumaks, sest osa tulust on ka täna maksuvaba.

5. Kas üle 500 euro teeniv inimene satub olukorda, kus lisatulu teenida pole kasulik?

Seda ei juhtu, sest maksuvaba tulu ei vähene mitte järsku, vaid nii, et iga lisanduva palgaeuro kohta väheneb maksuvaba miinimum 1 euro võrra. Nii maksab 501 eurose brutopalgaga inimene tulumaksu vaid kahelt eurolt  ja saab kätte 500 eurot ja 60 senti. See süsteem säilitab alati huvi teenida rohkem.

6. Miks 500 ja 846 eurot?

Meie eesmärk on, et 500 eurot kuus teeniv inimene tulumaksu ei maksa. Aga selleks, et ei tekiks olukorda, et üle 500 euro teenimine on kahjulik, vähendame me üle 500 euro teenivate inimeste maksuvaba tulu 1 euro kaupa sujuvalt kuni tavalise maksuvaba miinimumini, mis on 154 eurot. Et süsteem oleks lihtne, väheneb maksuvaba tulu võrdselt sissetuleku kasvuga.

7. Keda madalapalgaliste maksuvabastus puudutab?

Otseselt ja rahaliselt puudutab madalapalgaliste maksuvabastus kuni 335 tuhandet madalama sissetulekuga inimest, kes hakkavad maksma tulumaksu senisest vähem.

Brutopalk kuus (aasta keskmine)	Inimesi	Märkused
alla 154 euro	105000	reformist otseselt ei võida, sest nende sissetulek on väiksem kui maksuvaba miinimum, kuid nad saavad kasu kui nende sissetulek kasvab
154-500 eurot	185000	Võidavad kuni 69,2 eurot kuus, sõltuvast sissetuleku suurusest ja sellest kui palju neil on olemasolevaid maksuvabastusi (maksuvabastus 2. ja järgmistelt lastelt, eluasemelaenult jms)
500-846 eurot	150000	Võidavad kuni 69,2 eurot kuus, sõltuvast sissetuleku suurusest ja sellest kui palju neil on olemasolevaid maksuvabastusi (maksuvabastus 2. ja järgmistelt lastelt, eluasemelaenult jms)

IRLi ettepanek suurendab eeskätt nende sotsiaalsete rühmade sissetulekut, kelle majanduslik heaolu ei ole kiita: lapsevanemad ning eelkõige alaealiste lastega üksikvanemad; naised, kelle keskmine sissetulek on Eestis meeste omast oluliselt madalam, maapiirkondade töötajad ja väikeettevõtjad (maksuvabastus laieneb ka FIE-de ettevõtlustulule), töötavad pensionärid, puudega inimesed, noored ja üliõpilased.

8. Miks seni maksuvaba tulu oluliselt suurendatud ei ole?

Maksuvaba tulu tõstmise ettepanekuid on tehtud ka varem. Seni on see rakendamata jäänud seetõttu, et see on väga kallis, kuna pakutud on varianti, et maksuvaba tulu tõsta kõigil inimestel. Sellise ettepaneku kulu oleks 2015. aastal kuni  540 miljonit eurot . Selline summa käib meie riigikassale ilmselgelt üle jõu. Sellepärast liigutakse tavaliselt edasi 10 euro suuruste sammudega, mis jätavad tavalisele inimesele kätte vaid ca kaks eurot kuus.

Keskerakonna väited, et siiani on madalapalgalistel makse tõstetud – on valed. Tulumaksu alandamine on mõjunud ka madalapalgalistele. Küll aga oleme täna olukorras, kus tuleb teha otsustavaid samme, mis kõrgema sissetulekuga töötajatele ei laiene.

IRLi ettepanek on tõsta maksuvaba tulu ainult madalamat palka saavatel inimestel ja seetõttu on see senistest kavadest ligi neli korda odavam.

9. Kuidas seda süsteemi rakendatakse?

Madalapalgaliste tulumaksuvabastust rakendatakse sarnaselt täna juba kehtivale üldisele tulumaksuvabale miinimumile , mis jääb kõigi suhtes kehtima. Kui töötaja saab palgatulu ühelt tööandjalt, siis võtab tööandja täiendava maksuvaba tulu arvesse igakuiselt tulumaksu kinnipidamisel ja vastavalt kasvab inimese palk. Mitmelt tööandjalt tulu saamise korral võetakse maksuvabastus arvesse ja tagastatakse enammakstud tulumaks kord aastas tulu deklareerimisel.

10. Kas see soodustab ümbrikupalga maksmist või tulude varjamist?

Vastupidi. Tänane suurim ümbrikpalga maksmiserisk on just madalapalgaliste sektoris. Tõstes tulumaksu piiri üle 500 euro väheneb ka motivatsioon oma tulusid varjata ning suureneb töötajate motiveeritus saada kogu oma töötasu ametlikult kätte.

11. Kas madalapalgaliste maksuvabastus suurendab bürokraatiat?

Ettepanek mõjutab tööandjate halduskoormust. Sissetuleku suurusest sõltuva maksuvaba tulu arvesse võtmiseks on tarvis teha muutusi palgaarvestuse pidamiseks kasutatava tarkvara rakendamises. Arvestades, et tegemist on ühekordsete muudatustega võib mõju pidada tagasihoidlikuks. Füüsilisest isikust ettevõtjate halduskoormust ettepanek ei mõjuta, kuna maksuvabastuse suuruse arvutab tuludeklaratsiooni andmete alusel välja maksuhaldur.

12. Kas olemasolevad maksuvabastused säilivad?

Jah. Kõik senised maksuvabastused jäävad kehtima. Maksumaksjatele, kellele uus maksuvabastus ei laiene (nad teenivad üle 846 euro kuus), jääb kehtima maksuvaba tulu 154 eurot kuus.

13. Kas on võimalik, et inimene, kes võtab suure tulu välja näiteks dividendidena ja maksab endale miinimumpalka, saab samuti maksuvabastuse?

Ei. Et, maksuvabastust ei saaks inimesed, kes saavad suurt tulu, aga ei ela palgatulust, vaid dividendidest, võetakse sissetuleku arvestamisel arvesse kogu tulu.

14. Mis juhtub kui pereisa teenib 1000 eurot ja pereema on töötu ja neil pole muid tulusid?

Kuna perel on võimalik esitada ühisdeklaratsioon, on sellise pere maksuvaba tulu 1000 eurot ja kui  perel muid sissetulekuid pole, siis nad tulumaksu maksma ei pea.

15. Üksikisiku tulumaks laekub suures osas omavalitsuste eelarvesse. Kas see ettepanek vähendab kohalike omavalitsuste tulusid?

Ei. Kohalikud omavalitsused saavad ka tulevikus 11,60 protsenti isiku deklareeritud brutotulust ja maksuvabastused tulevad riigi arvelt, nagu on praegu tulumaksuseaduses kirjas.

16. Miks ei võiks madalapalgaliste maksuvabastuse asemel hoopis tõsta miinimumpalka?

Tulumaksuvabastus annab tööandjale senisest paremad võimalused palka tõsta, sest tööjõu maksukoormus langeb. Miinimumpalk on tööturu osapoolte vaheline kokkulepe, mida Eesti riik ei reguleeri.

17. Miks ei võiks piirduda tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega?

Madalapalgaliste maksvabastuse fookus on suunatud nendele inimestele, kes seda vajavad. Ehk neile kes saavad vähe palka, mitte jagada maksusoodustusi neile, kes seda tegelikkuses ei vaja.

18. Kui palju see ettepanek maksab ja mis on võimalikud katteallikad?

Madalapalgaliste maksuvabastus tähendab maksuvaba tulu kasvu ja sellest tulenevalt tulumaksu laekumiste vähenemist ca 120 miljoni euro ulatuses. See lähtub eeldusest, et ca 15 protsenti maksuvabastustest jääb rakendamata, kuna osa inimeste sissetulek ei võimalda kogu arvestuslikult lisanduvat maksuvabastust rakendada.

See ettepanek aitab inimesi välja vaesusest ja suurendab inimeste ostujõudu ja Eesti majandust.

Ettepaneku osaliseks finantseerimiseks on võimalik ära jätta üldine maksuvaba miinimumi tõus 10 euro võrra aastas alates aastast 2016, mis maksab Rahandusministeeriumi hinnangul aastas 16,7 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegias on arvestatud maksuvaba miinimumi tõstmisega sama suure sammuga kuni aastani 2018. Seega on nende sammude mõjuks 2018. aastal ligi 66 miljonit eurot. Selleks pole vajadust, kui prioriteediks seada madalapalgaliste tulude suurendamine.

Samuti on ettepanekut võimalik osaliselt rahastada riigieelarve kasvu arvelt. Vastavalt rahandusministeeriumi prognoosile kasvavad maksutulud 2015. aastal ca 250 miljonit eurot ja 2016. aastal 355 miljonit eurot. Ainult osa kuludest on sihtotstarbelised – näiteks sotsiaalmaks ca 160 miljonit eurot. Seega on ka siin võimalik teha poliitilisi valikuid.

Ettepanek vähendab Eesti tööjõu maksukoormust ca 0,7 protsendi võrra SKTst. Sellel on kindlasti positiivne mõju hõivele ja riigi maksutuludele, kuid antud mõju täpset suurust on vaja täiendavalt hinnata. Üks protsent hõive kasvu tähendab ca 20-40 miljonit eurot maksutulude kasvu.

Vaesuse vähenemine vähendab toimetulekutoetuste saajate arvu. Toimetulekutoetuse kogumaht 2014. aasta riigieelarves on 23 miljonit eurot. Ka siin on mõju täpset suurust vaja täiendavalt hinnata.